Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tartus lõpetas uus lend usuteadlasi

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /


TÜ usuteaduskonna magistriõppe lõpetanud ja õppejõud pärast lõpuaktust 16. juunil: (tagumine rida paremalt) Urmas Nõmmik, Robert Bunder, Tarmo Kulmar, Riho Majas, Roland Karo, Ain Mihkelson, Tanel Meiel, Anu Põldsam, (esimene rida paremalt) Kersti Rootsmaa, Liisi Viirpalu, Ken Viidebaum, Monika Lelle-Haav, Iiris Savik. Urmas Nõmmik.

Tartu ülikooli usuteaduskonnas oli sel kevadel 19 lõpetajat: üheksa bakalaureuse- ja kümme magistriõppes. Lõpetajate seas oli kaks luterliku kiriku diakonit.

Usuteaduskonna juhataja Roland Karo ütles lühiintervjuus Eesti Kirikule, et nende lõpetajate puhul oli tegu haridusteaduslikult eksperimendiga, sest umbes pool oma õppeajast tudeerisid nad distantsilt. „Mul on hästi hea meel, et nad siiski lõpetamise verstapostini jõudsid. Au ja kuulsus neile!“ tunnustas Karo ja tõstis esile eriti bakalaureusekraadi saanuid:

„Juba algusest peale on neil olnud hästi südikas tuumikgrupp. See oli üle aastate üks kõige kihvtimaid gruppe. Olen seisukohal, et nende lõpetanute seas on neid, kes jõuavad kaugele, olgu siis teaduslikus karjääris või ka kiriku suunas.“

Teoloogia tõstab taas pead

Lõputööde kaitsmised leidsid aset usuteaduskonnas 30. ja 31. mail. Pärast kaht pandeemia-aastat toimusid need taas auditoorselt ja usuteaduskonna kodulehe andmeil valdav osa töödest kaitsti heale, väga heale või suurepärasele hindele.

Lõputööd hõlmasid laia uurimisteemade valdkonda, ulatudes praktilisest teoloogiast ja piibliteadustest religiooni- ja mõttelooliste ning interdistsiplinaarse iseloomuga uurimusteni. „Kui nimistut ja teemasid vaadata, siis on üsna selgelt näha, et inimesed pigem keskenduvad religiooniuuringutele,“ tõdeb usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Siiski nendib ta, et kui vahepeal oli huvi klassikalise teoloogia vastu kasin, siis nüüd on hea meel, et see on suurenenud, ja on tore, et leitakse ka tee vaimuliku ametini.

Nimelt lõpetasid magistrikraadiga vanglate peakaplan diakon Tanel Meiel (magistriprojekt „Sotsiaalprogramm vanglates „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud““, juhendaja Kaido Soom) ja diakon Robert Bunder (magistritöö „Luterlik jumalateenistuse kogemus EELK Tartu linnakoguduste näitel“, juhendaja Kaido Soom).

Piibli heebrea keel ja surmalähedased kogemused

Roland Karo tõstab bakalaureusetöödest esile judaistika õppejõu Anu Põldsami juhendatud Anna-Katariina Vaino uurimistööd teemal „Heebrea Piibli Iiobi ja Nutulaulude raamatu võrdlev analüüs: keelelised ja motiivilised sarnasused“. „Tegemist on äärmiselt kõrge tasemega. Anna-Katariina Vaino oli ka üks neist, kes lõpetas cum laude. Temas võiks näha tulevast piibliteadlast,“ vahendas Karo lootusrikkalt.

Usuteaduskonna kodulehel leitav juhendaja Anu Põldsami kommentaar ühtib eelkõneleja seisukohaga: „Iiobi ja Nutulaulude raamatu heebreakeelset teksti ei ole sellisel moel ja sellise põhjalikkusega varem võrreldud. Anna-Katariina põhjaliku uurimistöö tulemusest on kasu nii Nutulaulude kui Iiobi raamatu uurimisel ja veelgi enam, Heebrea Piiblis kõlava kannatuste keele selgemal piiritlemisel.“

Annabel Partsi bakalaureusetöö „Surmalähedased kogemused ja omamüüt: pilootuuring kümne intervjuu põhjal“ (juhendaja Roland Karo) puhul tuleb esile tõsta, et tegemist on esimese katsega eesti inimeste surmalähedaste kogemuste kaardistamiseks ja see võib huvi pakkuda ka laiemale huviliste ringile.

Magistriprojektist etendus

Nii kaitsmiskomisjoni esimees Anu Põldsam kui ka usuteaduskonna juhataja Roland Karo osutavad silmapaistvale Laura Jaanholdi magistriprojektile „Suhtumine religiooni Eestis – kuidas tunnevad end Eestis kristlike konfessioonide esindajad“ (juhendajad Atko Remmel ja Hedi-Liis Toome). See projekt toetus seitsmeteistkümnele intervjuule Eesti kristlike koguduste esindajatega, kelle hulgas oli baptiste, õigeusklikke, Jehoova tunnistajaid, katoliiklasi, luterlasi ja seitsmenda päeva adventiste.

Praktiliseks väljenduseks on Pärnus Endla teatris Jaanholdi lavastatud dokumentaallavastus „Issanda loomaaed“, mis annab laiemale üldsusele võimaluse mõista, kuidas erinevate kristlike konfessioonide esindajad end Eestis tunnevad. 

Teater Endla tutvustab seda etendust oma kodulehel nii: „Riigis, kus mõnikord tuntakse uhkust ateismi üle ja usklikuks peab end vaid 13% eestlastest, tundub võrdlemisi mõttetu teha dokumentaallavastust religioossetest inimestest. Aga ometi just seda me teeme. Sest meid – ja küllap ka teid – huvitab, kes need inimesed on ja kuidas nad on oma usuni jõudnud, millist elu nad elavad, missugusena näevad oma kohta ühiskonnas ja tajuvad suhtumist endasse.“ Lavateost on võimalik vaadata veel septembris ja oktoobris.

Vanglate sotsiaalprogramm

Väga praktilise tulemusega oli ka kinnipidamisasutuste sotsiaalprogrammi „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“ välja töötamine ning sündis bakalaureuseõppe lõpetanud Urmas Kooritsa ja magistriõppe läbinud Tanel Meieli koostöös. Karo vahendas, et suures osas on programm oikumeeniline ja see oli Tanel Meieli magistriprojekti osa. 

Oikumeenilisele kursusele järgnevad aga konfessionaalsed plokid ja luterliku mooduli loomine oli Kooritsa bakalaureuseprojekti sisu. Projekti teostamiseks viidi Tanel Meieli sõnul läbi katseprojektid Viru ja Tartu vanglas, kogu programm on saanud heakskiidu justiitsministeeriumi poolt ja rakendub 1. septembrist kõigis kolmes vanglas. Kinnipeetavatele on osalemine vabatahtlik.

„Programmis ei ole loodud uut teadmist, vaid on tagatud uus praktiline lähenemine kristlikele väärtustele ja hoiakutele. Esmakordselt on Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad seotud ühiste kristlike väärtuste ja hoiakute kinnistamise programmiga vanglates. Varem tegi iga konfessioon oma,“ jagab Meiel. 

Programm koosneb 18 tunnist, millest viis moodustavad konfessionaalse mooduli, mida on hetkel neli: luterlik, õigeusu, metodisti ning baptistide ja vabakirikute oma. Kui luterlik moodul oli bakalaureuseprojekt, siis teised on kokku pannud vanglakaplanid. Tulevikus võib lisanduda ka muid kirikute mooduleid.

Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Karo on igati rahul äsja lõpetanud lennuga ja kutsub uusi huvilisi astuma usuteaduskonda tänavuse teaduskonna tunnuslausega „Julge tegeleda olulisega – tule õppima usuteaduskonda!“. Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse võetakse avaldusi vastu 29. juunini. Bakalaureuseõppe erialakatsed toimuvad 4. ja 5. juulil. Bakalaureuseastmes on õppetöö päevaõppes. Religiooniuuringute ja teoloogia peaeriala võib laiendada kas religiooniuuringute või teoloogia suunal. Magistriõppes toimub õpe sessioonõppes. Võimalik on valida kolme eriala vahel: religiooniuuringud, teoloogia või religioonipedagoogika.

Kätlin Liimets


Aktusi on võimalik järel vaadata. 

Bakalaureuseõppe lõpuaktus: 

https://www.uttv.ee/naita?id=33379, Magistriõppe lõpuaktus:

https://www.uttv.ee/naita?id=33370