Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tartus lauldi Jumalast ja elust mari keeles

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Pühapäeviti käib Maarja koguduses jumalateenistusel seltskond marisid, kes möödunud nädalal tutvustasid kogudusemajas oma kultuuri.

Tartu ülikool teeb head tööd soome-ugri keelte õpetamisel, koostöö Mari ülikooliga on kestnud aastakümneid. Mari riiklik ülikool asutati aastal 1972, said kuulajad teada Marimaa ja rahva ajaloo ja kultuuri lühitutvustusest, mille heas eesti keeles kandis ette Tatiana Albakhtina. Anna Mišina, keda paljud tunnevad suurepärase lauljana misjoniüritustelt, teadis, et Eestis elab umbes 240 marit, neist 70 Tartus.
Kõik kuus esinejat – lisaks veel Valentina Semjonova, Jelena Vedernikova, Jelena Lastotškina ja Inga Pogodina – on Tartu ülikooli doktorandid ja õpivad siin hõimurahvaste programmi alusel. Suur osa maridest on Eestisse tulnud 1990ndatel aastatel.
Kuigi sugulaskeeled, oli keelelist lähedust nende laulust raske tabada, sõna «Jeesu» tähenduses muidugi kahtlema ei pidanud. Aga saime teada, et Jumal on mari keeles Jumo. Natuke üllatavat efekti pakkus see, et vaimulike ja rahvalaulude viis oli hästi sarnane ja meenutas oma lüürilisusega Volga vete rahulikku voolu. Aga sellele on ka selgitus: luteri usk on marilaste seas uus nähtus.
Kaua aega tunnistasid marid maausku ja sellel on arvestatav koht praegugi; teise suure usuna on valitsev õigeusk. Veel 19. sajandil olid marid kirjaoskamatud, nende ärkamisajaks peetakse aastat 1907, kuid tõusule järgnes langus, kui 1930ndatel hävitati intelligents. Vaatamata ülikooli asutamisele vähneb mari keele oskus pidevalt, sest 1970ndatel sunniti koolid üle minema venekeelsele õppele.
Eri piirkondade rahvariietes marid, kes mõnele kohaletulnule oma kultuuri tutvustasid ja olid õnnelikud, et 2005. aastast tegutseb marikeelne raadio, mis aitab keelt elavana hoida, õpetavad oma emakeelt mõnele eestlasest huvilisele. Valentina Semjonova aga peab Tartus kirjanike majas pühapäevakooli, kus lapsed ka oma keelest ja kultuurist osa saavad. Tartus ja Tallinnas tegutseb marilaste liit.
Rahvaloenduse andmetel on marilasi 548 000, neist Marimaal elab 291 000 inimest.
Rita Puidet