Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

Tartus ja Tallinnas kõlab Vivaldi vaimulik

08.12.2009 | | Rubriik: Teated, Uudised

 28. detsembril kõlab Tartu Jaani ja 29. detsembril Tallinna Jaani kirikus kava pealkirjaga «Jõulumuusika – Antonio Vivaldi», mis toob publikuni kolm säravakõlalist kiriklikku suurvormi maailmakuulsa klassiku loomingust.
Kontserdid kuuluvad agentuuri Corelli Music suurejoonelisse sarja «Kirikupühad Maarjamaal», mis toimub koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga. Kontserdisarja patroon on peapiiskop Andres Põder.
Kontsertide kavas on Luuka evangeeliumi tekstile loodud «Magnificat», Vivaldi tuntuim kiriklik suurvorm «Gloria» D-duur ning imekaunis motett «Clarae stellae, scintillate» (Helkjad tähed, sätendage), teadaolevatel andmetel kõlab viimati nimetatud teos Eestis esimest korda.
Teose solist on kontratenor Risto Joost, kes on ka kontserdi dirigent. Lisaks Joostile soleerivad kontsertidel sopran Pirjo Püvi, metsosopran Teele Jõks (fotol) ja bass Ott Kask. Sarja «Kirikupühad Maarjamaal» pidevad kuulajad juba teavad, et seda laadi suurvormide ettekannete põhijõud on ideaalselt kokku sobivad ehk kammerkoor Voces Musicales ja Corelli Barokkorkester, kes esineb ajastu pillidel.
Itaalia helilooja Antonio Vivaldi (1678−1741), kelle muusikast teab vähemalt ühte meloodiat ilmselt enamus lääne kultuuriruumis elavaid inimesi, oli oma eluajal tuntud kui enneolematu viiulivirtuoos. Vähem teatakse seda, et aastal 1703 pühitseti Vivaldi preestriks. On alust arvata, et ta põdes astmat, mis olevat seganud preestritööd. Punaka juuksevärvi ja preestriameti pärast olevat helilooja hüüdnimi olnud «Il prete rosso» – «Punane preester».
Suur osa Vivaldi loomingust avastati uuesti 20. sajandil. Eriti säravad ja muusikaajaloos olulised teosed on Vivaldi kontserdid, sealhulgas ülituntud tsükkel «Aastaajad». Ta on kirjutanud ka umbes 50 ooperit, millest enamus ei ole säilinud. Vähe on säilinud ka Vivaldi kiriklikke suurvorme, mille kaunimad näited kõlavad agentuuri Corelli Music selleaastases jõulukavas. 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)