Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tartus arutleti vastutuse üle

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Professor Tõnu Lehtsaar.Internet

Teaduse ja kultuuri sihtasutus Domus Dorpatensis alustas psühholoogialoengute sarja. 29. oktoobril toimunud avaüritus kandis pealkirja «Põgenemine vastutuse eest – kas vabadus või vangistus?».

Tartu raekoja lähedal asuvatesse sihtasutuse kitsukestesse ruumidesse oli kahte teemakohast ettekannet kogunenud kuulama üle kuuekümne huvilise, kellest enamik olid tudengid.
Esmalt kõneles noorte seas populaarne blogija ja kirjanik Kadri Luik. Ta kutsus kuulajaid üles võtma ise vastutust oma elu eest, olgu olukord milline tahes. Mitte kedagi teist peale iseenda ei tohiks süüdistada, kui inimene eluga toime ei tule või õnne ei leia.
Seda mõtet illustreeris ettekandja mõjusa näitega omaenda elust. Aastate eest raske haigusega võideldes pidi ta kogema arstide ükskõiksust ja oskamatust. Sensitiivid, kelle poole ta pöördus, huvitusid ainult tema rahast, lähedased inimesed aga olid võimetud aitama. Pööre paremuse poole tuli pärast seda, kui ta võttis vastu riskantse otsuse lõpetada ravimite võtmine, mis arstide sõnul teda elus olevat hoidnud.
Teine esineja, Tartu ülikooli usuteaduskonna professor Tõnu Lehtsaar lähtus teema käsitlemisel teaduslikust psühholoogiast, aga ka oma kristlikust maailmavaatest. Tema järgi tähendab vastutustunne selle tajumist, et ollakse kohustatud vastust andma oma sõnade ja tegude eest – olgu siis seaduse, lähedaste, omaenda südametunnistuse või Jumala ees.
Vastutustundetu käitumise põhjused võivad olla isiksuslikku laadi, ent tuleneda ka sotsiaal­sest ja kultuurilisest keskkonnast. Kui inimestevaheline suhtlemine on pealiskaudne ja ka Jumalasse ei usuta, pole Lehtsaare sõnul üllatav, et inimeste vastutustunnegi on nõrk.
Kaks üsna erinevat lähenemist täiendasid teineteist suurepäraselt. Mõlemat ettekandjat jälgis kuulajaskond suure huviga ning üritus lõppes sisuka aruteluga, mis ujedavõitu eestlaste kohta oli haruldaselt elav.
Domus Dorpatensis on sihtasutus, mille eesmärgiks on nende kodulehe järgi «lahendada Eesti teaduse, kultuuri ja kodanikuühiskonna juurprobleeme». Juba aastaid on Domus Dorpatensis Tartus ja ka mujal Eestis korraldanud üldharivaid üritusi kultuuri, teaduse ja ühiskonnaelu teemadel, mis on enamasti tasuta ja avatud kõigile asjahuvilistele.
Rain Soosaar