Tartu ülikoolis kaitsti tähelepanuväärne doktoritöö
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 27. august 2008 Nr 34 /
Reedel, 22. augustil kaitses Meelis Friedenthal ülikoolis usuteaduse erialal doktoritöö «Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo».
Dissertanti juhendas dotsent teoloogiadoktor Urmas Petti, oponendiks oli professor ajalookandidaat Jüri Kivimäe Toronto ülikoolist.
Väitekiri kirjeldab osa ühest Tallinna Linnaarhiivis säilitatavast käsikirjast, milleks on 13. sajandi 80ndatel aastatel Limoges’i Petruse kirjutatud moraaliallegooriline traktaat silmast. «See on üks väheseid Eesti keskajast säilinud käsikirju, mis mõeldud ühelt poolt jutlustamise abivahendina, teisalt aga tutvustab toonase teaduse seisukohti,» selgitas Eesti Kirikule väitekirja juhendaja Urmas Petti. Allika analüüsile on Meelis Friedenthal lisanud ka teksti publikatsiooni ning eestikeelse tõlke.
«Teema tuli minu juurde ise,» ütles Eesti Kirikule vastne doktor Friedenthal. «Ajaloolane Inge Laurik hakkas oma magistriöö raames tegelema Padise kloostri kiriku arhitektuuriga ning ilmnes, et kunstiajaloolaste hulgas on levinud arvamus, nagu oleks Tallinna Linnaarhiivi käsikiri sealset raidplastikat mõjutanud. Keegi aga (pärast Koehlerit) seda teksti lugenud ei olnud. Ta palus, et ma seda vaataksin.»
Teksti peab Freidenthal ülimalt huvitavaks. «Kõige huvitavam oli ikkagi tekst ise. Roger Baconi ideedest inspireeritud nägemisteooria ja selle allegooriline tõlgendus olid vaimustavad. Alles nendega tutvumise järel hakkas tekkima mingisugune aimdus sellest, milline võis maailm paista 13. sajandil.»
Väitekiri on pühendatud TÜ usuteaduskonna teadurile Marju Lepajõele – «maailmavaate ja eeskuju pärast», ütleb Friedenthal selle kohta.
Reedel toimunud kaitsmine kulges juhendaja Urmas Petti sõnutsi edukalt. Oponent professor Jüri Kivimäe nimetas väitekirja eesti medievistikas ehk keskajateaduses ainulaadseks nii sisult kui teostuselt.
Meelis Friedenthal töötab Tartu ülikooli usuteaduskonnas lektorina. Praegune teadustöö käsitleb idee- ja raamatuajalugu.
Lea Jürgenstein
