Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tartu ülikooli virtuaalsed uksed avanesid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik tutvustab virtuaalses avatud uste infotunnis teaduskonnas õppimise võimalusi. Kätlin Liimets.

26. veebruaril toimusid virtuaalsed Tartu ülikooli lahtiste uste päevad. Usuteaduskond tutvustas end infotunnis „Julge tegeleda olulisega!“.

„Usuteaduskonda õppima tulemine on julge otsus. See tähendab tegelda rohkemaga kui leib homse päeva laual ehk otsust keskenduda ülehomse päeva inimkonna vaimsele tervisele juba praegu,“ ütles infotunnis viibijatele oma sissejuhatavas kihutuskõnes usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik.

Teaduskonnas õpetab 27 õppejõudu ja õpib üle 130 üliõpilase. Nõmmiku sõnul hoitakse parimas mõttes kätt elu pulsil: „Mõõdame ja kaalume lakkamatult inimgruppide ja inimeste usku ja ka uskmatust. Usuteaduskond on üks väheseid kohti Eestis, kus saab süviti tegelda vanade kultuuridega.“

Et jagada kogemusi kogunenud huvilistele, küsitles infotunni eestkõneleja, teaduskonna asejuhataja Olga Schihalejev üliõpilasi. Õppima asumise ajendina toodi välja soovi saada teistsugust perspektiivi, teadmisi religioonide kohta, pühakirja süüvida ja vanu keeli õppida. Tudengid tõstsid esile õppejõudude pädevuse ja vahetu suhtluse üliõpilastega.

Õppekavade programmijuhi Ain Riistani sõnul on õppida võimalik kõigil kolmel kõrghariduse astmel ning õppekava kannab nime „Religiooniuuringud ja teoloogia“. Religiooniuuringud vaatlevad maailma erinevaid religioone, kirjeldavad ja püüavad neid mõista; teoloogia uurib kristlust, selle magistriõppe lõpetades saab minna näiteks luterliku kiriku vaimulikuks õppima. Bakalaureuseõppes saab valida kõrvaleriala kas teaduskonnast või mujalt ülikoolist, populaarseks on osutunud psühholoogia, ajalugu, kultuuriteadused. Lisaks religiooniuuringutele ja teoloogiale on võimalus magistriõppes tudeerida ka religioonipedagoogikat.

Dokumente bakalaureuseõppe 15 kohale võetakse vastu juuni keskpaigast ja seejärel toimub erialakatse vestluse näol. Küsitakse motivatsiooni, millised on eelnevad teadmised ja tulevased valikud õppesuundade osas. Võimalikust 100 punktist 80 ja enam punkti pälvinutele on õppekoht tagatud, edasi võetakse vastu pingerea alusel. Lisapunkte annab TÜ teaduskooli kursuste läbimine ning väljaspool konkurssi saavad ülikooli sisse vabariiklike olümpiaadide 1.–5. koha omanikud.

Kätlin Liimets