Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Tartu rahu vaip tuli näituseks Tartust Tallinna

25.11.2020 | | Rubriik: Kultuurielu
Anu Raud Tartu rahulepingu 100. aastapäevale pühendatud vaibaga, mis kuuks ajaks Tartu Linnamuuseumist Tallinna Jaani kirikus on. Liina Raudvassar.

Tallinna Jaani kirikus vaatajaid rõõmustava vaibanäitusega „Tähisvaibad“ tähistab akadeemik Anu Raud meie rahvale igiomast.

Värvid, mida on külluslikult ja samas parajal määral, on märksõna, mis Anu Raua rikkalikku vaibaloomingut iseloomustab. Jaani kiriku galeriisse, kuhu Erkki Juhandi kureerimisel 13 valitud teost on koha leidnud, sisenejal tuleb lausa õhust puudu. Mitte soovitusliku näomaski tõttu, vaid gobelääntehnikas jutustatud lugudest. 

Siin on vaip Tartu rahust ja esimesest laulupeost, siin on põhjala lumeväljad ja iseloomulikud põlislaaned, on tähesadu, õhtuvalgus ja taevatee … See on eesti rahva elukaar, mida kunstnik meisterliku lihtsusega vaatajateni toob. Ei rohkem ega vähem. Et sellest osa saada, peab võtma aega ega tohi kiirustada. 

Näituse avamisel sõna võtnud õp Jaan Tammsalu, kunstniku hingekarjane ja sõber, toonitas, et Anu Raud on oma loominguga Jaani kirikus iga päev. Viidates altari lähistel asuvale vaibale „Issaristike“ tuletas ta meelde, et see teos leidis endale siin kirikus kodu pärast 2018. aastal toimunud samanimelist näitust.

Trotsides koroonahirmu Viljandimaalt Tallinna tulnud Anu Raud tervitas oma loomingu austajaid ja tänas kogudust, et „vaibad said tulla pühakotta enne jõule. Tulid, puhkavad jalga, siis lähevad tagasi oma põhipaika“. Tartust Tallinna jõudnud „Tartu rahu 100“ saamislugu kõneldes pöördus kunstnik tänades peapiiskop Urmas Viilma poole, kelle soovitustest ta vaiba loomiseks olulist inspiratsiooni sai. 

Peapiiskop Viilma kinnitas, et mäletab hästi jutuajamist presidendi roosiaias, kui kõikide rõõmsate nägude hulgast eristus loomingulises kriisis vaevleva Anu Raua murelik pilk. Mõtteid vahetades sai kirikupea meenutada oma „sünnitusvalusid“ ametisse seadmise jumalateenistuse jutluse koostamiselt: „Sain Anule rääkida, et mind aitas pilt Tartu rahulepingu allakirjutamiselt ja saatsin selle koos oma küünlapäeva jutlusetekstiga, et äkki aitab see ka Anu Rauda.“ Kunstniku vahendusel teame, et just see ajalooline foto inspireeris suurvaiba sisu. 

Galerist Erkki Juhandi märkis, et näituse pealkiri pole juhuslik, vaid igati tähislik: „On ju näitusel väljas tõepoolest need vaibad Anu Raua viimaste aastate loomingust, mis on tähenduslikud, puudutades olulisi teetähiseid eesti rahva olemise, iseolemise ja riikluse teel.“ Ta meenutas pealkirja saamise lugu. Helistades kunstnikule küsimusega, et mis võiks olla planeeritava näituse pealkiri, ei jõudnud Juhandi oma mõtteid veel reastama hakata, kui Anu sisuliselt ühe hingetõmbega ütles nime, mis vaibaväljapanekut igati iseloomustab. 

Näituse mõtteline telg viib Juhandi sõnul meid nii 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu kujutamisele kui ka laulupeo 150. aastapäevaks kootud vaibani: „Need kaks suurvaipa akadeemik Anu Raua loomingust ongi keskseks punaseks lõngaks käesoleva näituse lõimedes. Teemakäsitluselt, koloriidilt ja vormilt on väga erinevad, kuid üht poleks teiseta,“ kõneles Juhandi. 

Näituse avamise kiriklikul koosviibimisel musitseerisid Marek Sadam ja Tõnu Laikre. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini.

Liina Raudvassar

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)