Esileht » Uudis » Uudised »

Tartu rahu levis üle Eesti

09.02.2005 | | Rubriik: Uudised

2. veebruaril möödus 85 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel.
Seda sündmust meenutati üle riigi. Olukorras, kus Moskva on kutsunud paljude maade esindajad tähistama mais Suure Isamaasõja lõppu ning allkirjastamist ootab Eesti-Vene piirilepe, on Tartu rahuleping kui dokument leidnud taas kord täpsemat ülevaatamist ning ärevate sündmuste ootusest oli kantud ka mitu aastapäevaüritust.
Tartu rahulepingu aastapäeva aegu meenutati nii koolides kui ka kirikutes selle sündmuse olulisust meie maa ja rahva ajaloos.
Diskussioon meedias, meeleavaldused kohtadel
Aastapäeva eel võttis kirjutavas ja kõnelevas pressis sõna mitu poliitikut ja ajaloolast sooviga mõtestada Tartu rahulepingu olulisust täna, anda dokumendile praegune hinnang ning teha päevapoliitilisi otsuseid sellest lähtuvalt. Küllap on nende mõtetega ka siinsed lehelugejad kursis.
Kõige enam häält tegid setod ja nende ideede toetajad, kes kogunesid meeleavaldustele Tallinnas ja Tartus ning andsid päevapoliitilistele plaanidele Eesti-Vene piirileppe allkirjastamise kohta suhteliselt ühemõttelise hävitava hinnangu.
Pidupäeva raskuspunkt Tartus
2. veebruari hommikul asetasid peaminister Juhan Parts, kaitseväe esindajad, linnajuhid ning maavanem pärjad Kalevipoja ausambale. Toimus kõnekoosolek Vanemuise tänaval ajaloolise maja juures, kus lisaks peaministrile võtsid sõna linnapea Laine Jänes ning Leonhard Heinla, Tõnis Lukas, Enn Tarto, Ilmar Vananurm ja Helmut Piirimäe.
Kutsutud said vaadata temaatilist lühinäidendit, avatud oli Tartu linnamuuseumi koostatud näitus «Tartu rahu 85». Südapäeval avati rahvusvaheline ajalookonverents «Piirimuutused Euroopas 20. sajandil».
Õhtul toimus Vanemuise kontserdimajas Kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud aastapäeva kontsert ja ball ning igaüks võis vaadata kaunist ilutulestikku kesklinna kohal.
Kontsert-aktusel oli võimalik nautida Eesti Kaitseväe orkestri, Tartu Poistekoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori mehist musitseerimist ja kuulata president Arnold Rüütli aastapäevakõnet. Tervituskõnes märkis president, et Tartu rahulepinguta poleks Eesti suutnud ravida Vabadussõja põhjustatud haavu ega oleks iseseisva riigina leidnud rahvusvahelist tunnustamist.
President rääkis, et Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir, mis sai püsida napilt kaks aastakümmet, mille järel stalinistliku Nõukogude Liidu ja fašistliku Saksamaa salatehing, Molotov-Ribbentropi pakt osutus ülimuslikuks tahteks, mis määras paljude suveräänsete rahvaste saatuse ja piiride kulgemise.
Rüütel kutsus vaatama nii ajas kui ka ruumis enda lähiümbrusest pisut kaugemale ja püüdma seda teha võõraste silmade läbi ning tunnistas leppimist Eesti-Vene praeguse piiriga. Eesti lipu aastat lõppenuks kuulutades soovis president kõigile isamaalist vaimu järgnevateks aastateks.
Mujalt Eestist
Võru kalmistul asetati Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile kümmekond pärga ja lillekimpu. Esindatud oli maavalitsus, linnavalitsus, omavalitsusliit, Kuperjanovi pataljon, kaitseliit, piirivalve, päästeamet, Puiga, Parksepa ja Võru kesklinna kool. Kõnega esinesid maavanema kohusetäitja Krista Paal, linnapea Ivi Eenmaa ja omavalitsuste liidu esimees Ülo Tulik.
Tallinna Nõmme Rahu kirikus peeti traditsiooniline aastapäevateenistus. Pidulikul kontsert-jumalateenistusel kõnelesid Mart Laar ja Lauri Vahtre, lauldi isamaalisi laule, kirikus olid rahvuslipud ja organisatsioonide lipud. Õpetaja Ove Sander kutsus kirikulisi mõtlema rahust, rahust meie riigis, inimsuhetes ja inimeste südameis.
1924. aastast on toonase koguduse õpetaja Anton Eilarti ettepanekul kirik pühendatud Tartu rahulepingule.
Narva muuseumis heisati uus riigilipp, mille koos mastiga kinkis muuseumile peaminister Juhan Parts. Sümboolse tähendusega kingitus lõpetab aastaringi, millega tähistati 2004. aasta 2. veebruaril Tartus väljakuulutatud rahvustrikoloori 120. aastapäeva.
Mari Paenurm
Ago Pärtelpoeg

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)