Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Tartu Peetri kogudus elab oma tegusat tavapärast elu

04.11.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

Kalle Mesila (vasakult), Kaido Soom, Valdek Tagel ja Aino Hein hindavad kogudust siinsete inimeste pärast. «Ma pole kunagi endalt küsinud, miks ma siin olen. See on nagu kodu, kus sa lihtsalt oled,» ütleb Valdek Tagel. Foto: Rita Puidet Leping, millega 140 aastat tagasi lahutati Tartu Maarja kogudus ja moodustati uus, Peetri kogudus, kirjutati Maarja koguduse ja linnavalitsuse vahel alla 27. oktoobril 1869. Samal aastal kinnitas konsistoorium koguduse õpetajaks Wilhelm Eisenschmidti.

Nurgakivi oma kirikule pandi aastal 1882, pühakoda õnnistati sisse 16. augustil 1884 (vkj) – sellest sündmusest on nüüdseks möödas 125 aastat.
Kogudus on praegu Tartu praostkonnas üks suuremaid, hingede arvuks 4500, liikmesannetajaid on eelmise aasta seisuga 770.

Esmaspäev on hea päev
Koguduse jaoks on nädala kõrgpunkt muidugi pühapäev, sellele järgnev esmaspäev on harilikult vaikne. Peetri koguduse diakooniatöötaja, kunagine Hiie kooli kasvataja ja Euroopa meister korvpallis Aino Hein aga hindab esmaspäeva, sest siis on vaikses kirikus hea tegutseda: pühakojas on koristuspäev.
«Ikka on suures hoones midagi sättida, teha on palju. Aastatega on kogunenud ohtralt niisuguseid asju, mida enam vaja pole, nagu ka tolmu,» ütleb Aino Hein. Abiks käib talle mitu inimest mittetulundusühingust Iseseisev Elu, vahel mõni vabatahtlik kiriku infostendil oleva üleskutse peale. Enne juubeliüritusi olid kirikus talgud, neid korraldatakse regulaarselt kaks korda aastas.
Tänaval kõndija märkab kindlasti, kuidas kiriku ümbrusest langevaid lehti kokku riisutakse. See ülesanne lasub kiriku kojamehel, aga lisaks on palgal ka koristaja, kes kiriku puhtuse eest hoolt kannab. Kokku on koguduses palgal seitse inimest.

Tihe konkurents
Elu kulgeb kindlas rütmis. Tulijaid võtab vastu koguduse pikaaegne sekretär Maire Mesila. Teisipäevast laupäevani, kella kümnest kaheni on õpetaja Kalle Mesilal kantseleis vastuvõtuaeg. Kes siis soovib mõnd ametitalitust tellida või liikmemaksu tasuda, saab seda teha. Ta nendib küll, et sel aastal on vaja inimestele rohkem nende kohust meelde tuletada.
Samas kinnitab kakskümmend aastat juhatuses olnud ja kolmandat korda koguduse juhatuse esimeheks valitud Valdek Tagel, et keskmine liikmeannetus on pisut tõusnud, olles hetkeseisuga 522 krooni sentidega.
Kolmapäeviti kogunevad noored kirikusse leeritundi ja suvel leerilaagrisse koguduse noortetöö juhilt abiõpetaja Kaido Soomilt piiblitarkusi omandama. Aastas käib koos kolm gruppi, enamasti 30 inimese ringis. Aga suur kirik tundub tühi, kui saalis on vähem kui sada inimest. Õpetaja Mesila lisab, et kui harilikult on pühapäeval kirikus kuuskümmend inimest, siis on võimatu kotikorjandust korraldada.
Kümme aastat maakogudust õpetajana teeninud Kaido Soom tunnistab kõigi töövaldkondade konkurentsi linnas, kus inimestel on palju valikuvõimalusi. Aeg-ajalt toimuvad noorteõhtud ja sinna kutsutakse külalisi, tulijaid on paarkümmend, ent võiks olla enam.

Ikka lauluga
Kolmapäev on ka see päev, kui lauluhuvilised kogunevad õhtuti üle kümne aasta tagasi kogudusele tagastatud majja kiriku kõrval, kus on mõni ruum korda tehtud. Koguduse koorijuht Kristiina-Maria Lorenz on praegu titepuhkusel, seepärast teeb seal kammer- ja segakooriga proovi tema ema Agnes Laasimer. Praegu valmistutakse spetsiaalselt koguduse juubeliks.
Umbes kord kuus ja kiriklike pühade ajal saab õpitut kuulata jumalateenistustel, samuti väljasõitudel teistesse kirikutesse. Neid, kel laululust hinges, oodatakse segakoori laulma, eriti mehi.
Koguduse organist ja viimati koguduse juhatuse esimehe asetäitjaks valitud Anneli Klaus on end Tartus oldud aja jooksul koolitanud C-kategooria kirikumuusikuks ja täiendab oma oskusi praegu Saksamaal Travemündes. Juubelipidustuste ajaks tuleb ta ise orelit mängima ja jumalateenistusele kaasa teenima.
Tema korraldab koguduse muusikaelu ja 2003. aastast, pärast seda, kui renoveeriti Peetri kiriku 1890. aastal valminud Friedrich Wilhelm Müllverstedti orel, Tartu orelimuusikapäevi.
Reede keskpäevaks koguneb juba aastaid kantseleisse rühm inimesi piiblitundi, pühapäeval aga viiakse kõige pisemad jumalateenistuse ajaks kogudusemajja pühapäevakooli, mida praegu juhendab Tartu Teoloogia Akadeemia üliõpilane Reet Väär.

Lähemad ja kaugemad sõbrad
Head sidemed on kogudusel Tartu kristliku noortekoduga, kus Kaido Soom käib esmaspäeviti leeritunde andmas. Sealsed noored ristitakse ja nad saavad leeriõnnistuse. Noortekodu rahvas osaleb koguduse jumalateenistustel ja tuleb appi talgutele.
Kaido Soom ütleb, et noored tulevad kirikusse ja lähevad mõneks ajaks oma teed. Jumal kutsub nad tagasi elu erinevatel sündmustel: laulatusele, lapse ristimisele. Jõulude ajal peab õpetaja noortekodule kirikus oma teenistuse. Üldse on kirikus jõulude ajal palju teenistusi.
Kord aastas korraldatakse Tartu Tamme Lions klubi egiidi all noortekodu toetuseks kontsert. Muide, klubi liige on ka õpetaja Mesila. Sel aastal andsid kontserdi Birgit Õigemeel ja noortekodu patroon riigikogulane Margus Tsahkna.
Oma teise kodu on kirikus leidnud lähedal asuva Tartu hooldekodu asukad, kes pühapäeviti jumalateenistusele tulevad, ka ratastoolis. Ent sõpru on kaugemalgi – kogudusel on pikaaegsed sidemed Saksamaa Lüneburgi kogudusega, kes toetas oreli remonti ja kelle abile loodetakse uusi plaane kavandades.

Pilguheit kaugemale
Kui küsida koguduse majandusmehelt, juhatuse esimehelt Valdek Tagelilt, milline on olnud koguduse suurim väljaminek sel aastal, on kindel vastus, et tuletõrjesignalisatsioonile koos mõõdistamise, projekteerimise ja paigaldamisega kulunud umbes sada tuhat krooni.
Aga tavapäraselt kulub igal aastal kõige rohkem raha muidugi küttele, millest ei saa loobuda. On ju Peetri kirik Tartus tuntud kontserdipaik ja kogudus saab kirikusaali kasutamise eest ka tulu. Küsimusele, kas pärast Pauluse kiriku remonti konkurentsi ei teki, arvab Valdek Tagel, et taoline kartus oli pärast Jaani kiriku valmimist, aga neil ei ole kontsertidel kunagi rahvast puudust olnud ega tule ilmselt ka edaspidi. Üheks eelduseks on siiski soe kirik.
Aga koguduse murelapseks on katus, mis vihma läbi laseb ja mille parandamiseks puudub raha. Anneli Klaus on juhatuse toel käima lükanud torniprojekti, mis näeb ette vaateplatvormi ja sinna tõusuks lifti, normaalsed kõrvalruumid, sh korralikud tualetid. Kogudus ise on kogunud alustuseks 37 000 krooni, ehitusraha loodetakse saada Euroopa Liidu fondidest.
Aino Heinal mõlgub aga mõtteis kutsuda kirikukohvile kord kuus üks juhatuse liige end tutvustama, sest on selgunud, et kirikulised ei oska koguduses töötavate inimeste nimesid ja nägusid omavahel kokku viia. Ja veel ootab ta, et kogudusse, kus seni vaid mehed kirikuvanema ametit pidanud, ka suhtlemisaldis naine ametisse pandaks, et ebalev kirikukülastaja soojema vastuvõtu leiaks.
Peetri kirik ja kogudus on 6.–8. novembrini toimuvateks pidustusteks valmis, kõik on oodatud, kinnitab õpetaja Kalle Mesila.

Rita Puidet

Tartu Peetri kirik
Nurgakivi pandi 31. mail 1882, kirik ehitati arhitekt Schröderi projekti järgi.
Tornideta jumalakoda pühitseti 16. septembril 1884.
1890 sai kirik oreli, selle valmistas Müllverstedt. Oreli viimane remont oli aastal 2001.
1890 valmis altarimaal «Kutsuv Kristus», selle autor on prof J. Köler.
Kirik valmis lõplikult detsembris 1903.
1904 sai kirik tornikella.
1919 paigaldati pühakotta elektrivalgustus.
1921 tehti hoones põhjalik siseremont.
1944 sai kirik sõjas kannatada, purustused parandati samal aastal.

Kogudust teeninud õpetajad
Wilhelm Gottfried Eisen­schmidt (teenistusaeg 1869–1922), 1. pihtkond
Arnold Laur (1912–1922), 2. pihtkond
praost Julius Rutopõld (1923–1936), 1. pihtkond
Jaan Treumann (1923–1941), 2. pihtkond
dr Jaak Taul (1936–1944),   1. pihtkond
mag Jaan Muru (1941–1944), 2. pihtkond
praost August Janni (1942–1981)
Kalle Mesila (1981– )

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)