Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemisele pühendatud heliteos

Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemisel tuli esmaettekandele Mart Jaansoni (fotol) heliteos «Psalm 84» (Igatsus Jumala koja järele).

Vaimulikust helilooja Mart Jaanson ütles, et tellimuse pühitsemistalituse jaoks teose loomiseks sai ta 2014. a suve hakul. «Kusagil hilissügisel või isegi detsembri algul hakkasin sellega tegelema. Kokku läks pool aastat, muidugi muu töö kõrvalt,» meenutab Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja ja ülikooli (kunstide) lektor. «Muu töö» sisse jääb ka läinud aasta detsembris Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud filosoofiadoktori dissertatsioon.
Mart Jaanson selgitab, et idee – võtta taaspühitsemiseks loodud teose aluseks psalm 84 – oli Anna Humalalt, Pauluse koguduse organistilt. See pidi olema seotud jumalateenistuse pealauluga «Kiida nüüd Issandat, minu süda» (KLPR 298). «Muusikaline materjal on tuletatud sellest koraalist,» lisab Mart Jaanson. «Mulle see idee meeldis. Võtsin 84. psalmi 12 salmi, tegin igale salmile osa ja tikkisime pühitsemiste vahele. Au ja kiitus liturgia eest vastutajale, kes seda lubas, see on üsna ebatavaline, et psalmi jupikesed on pühitsemiste vahel. Algul ei olnud see üldse nii planeeritud.»
Autori jaoks oli väga oluline tekst ehk siis psalmi sõnum. «Ma püüdsin võimalikult teksti tuua välja.» Enne loomisprotsessi oli heliloojal teada, millistele kooridele, instrumentalistidele ja solistile mõelda.
Jumalateenistuse järel tunnistas Mart Jaanson, et kuulis teose tervikettekannet alles eelmisel õhtul proovis. «Ehk oleks saanud muusikalist tervikut liturgia muude osadega veel rohkem haakida.» Ka ei oska ta hinnata, kuidas teose tervikettekanne ilma pausideta mõjuks.
Mart Jaanson tunneb tartlasena emotsionaalset sidet Tartu kirikutega. «Ma loen oma panuseks aidata võimalusel kaasa Tartu kirikute taastamisele,» ütleb Mart Jaanson. «Aitasin kaasa Jaani kirikule elu sissepuhumisel, sest mäletan seda terve nõukogude aja kurvalt varemeis seisvana. Minu isa Heldur on Maarja kirikus ristitud, mina ise olen seal sporti teinud ja minu vanemad samamoodi. Maarja kirik oli tol ajal põhiline spordisaal. Vanaema käis Pauluse kirikus teenistustel ja minu ema Ene-Lille medalid olid seal spordimuuseumis hoiul.»
Ta lisab, et tema ema Ene-Lille Jaanson ja Maret-Mai Otsa-Višnjova said esimeste naistena Eestis maailmameistri tiitli. Tiitel tuli 1959. aastal korvpalli maailmameistrivõistlustelt Moskvas, kus NSVL naiste korvpallikoondis oli võidukas.
Mart Jaansoni loomingulisse pagasisse mahub veel suurteosena «Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas» (esmaettekanne 2003 Kolga-Jaanis).
Sirje Semm