Tark õpib kogu elu

Taas on koolid astunud uude õppeaastasse. Teadmiste omandamist on alustanud õpilased nii suurtes ja tegusates koolides kui ka nendes klassides, kus lapsi loetakse vaid ühe käe sõrmedel. Tullakse kooli, et teadmiste omandamisega seada tugev alus hilisemale ametile ja toimetulekule käänulistel eluradadel. On ju esimene september nimetatud teadmiste päevaks.
Õppeasutusi on erinevate suundumustega. Viimastel aastatel on lisandunud konfessionaalsed kristlikud eraüldhariduskoolid, mis võimaldavad õpilastele anda riigi- või munitsipaalkoolist erinevalt suuremal määral ja sügavuti kristlikel väärtustel põhinevat haridust ja kasvatust. Kristlike erakoolide liit ühendab mitmeid õppeasutusi nagu Tallinna Toomkool, Kaarli kool, Narva õigeusu humanitaarkool, Püha Johannese kool, Tartu kristlik põhikool, Tartu luterlik Peetri kool.
Need koolid on eelkõige väärtuspõhised haridusasutused, mis lähtuvad oma töös teadlikult kristlikust eetikast ning teevad tihedat koostööd oma kirikuga.
Jääb vaid loota, et haridus- ja teadusministeeriumis menetluses oleva erakooliseaduse muutmise seadusega tagatakse kristlikele erakoolidele samad õigused ja kohustused, mis kehtivad kõikidele teistele õppeasutustele. Oma seisukoha vastava seaduse muutmise eelnõule on koostanud ka Eesti Kirikute Nõukogu. Hariduspoliitikas ei ole arukas teha hüppelisi muudatusi, vaid mõistlikult konservatiivne ja stabiilne hariduselu kindlustab nii õpilastele kui õpetajatele turvatunde. Hea, et pedagoogide palka püütakse suurendada, sellega väärtustatakse ka rohkem nende panust noorsoo kasvatamisse.
Kui konfessionaalsetesse üldhariduskoolidesse jagub õpilasi piisavalt, siis rakenduskõrgkooli ja ülikooli tasandil on humanitaarteaduse suunal teatud erialadel õppijate arv murettekitav. Usuteaduse instituudi selle aasta üliõpilaste arv näitab, et teoloogilise hariduse omandamist siiski mõistetakse ja hinnatakse, ning annab lootust vaimuliku kaadri järjepidevusele ka tulevikus. Tartu ülikoolis lisandub samuti teoloogiatudengeid. On ju luterlikus kirikus vaimulike ettevalmistust ja teadmisi ning ametioskusi oluliseks peetud ja kõrgelt hinnatud.
Kuid teoloogia kui õppe- ja teadusvaldkond ei saa olla paljudele. Huvitav ja põnev on teoloogia ainetesse süüvida küll, see aitab kindlasti hiljem erinevates eluvaldkondades maailma avaramalt mõista ja teiste religioonide praktikasse lugupidamisega suhtuda. Preestriametiks on aga vaja kutsumust, ohvrimeelsust, kristlikku alandlikkust, usaldust ja armastust Jumala ning kaasinimese vastu. Loomulikult on võimalik usuteadusesse süveneda ka üksnes teoreetilisest huvist, millega ei peagi kaasnema ameti ja elukutse valik. Akadeemiline tee kristliku usu sügavamaks tundmaõppimiseks on kõigile avatud ja silmaringi laiendav.
Kristlaseks saamist ei ole võimalik õpetada ja õppida. Usk kui jumalik voorus on Looja kingitus ja arm. Küll aga saab otsiv, juurdlev ja teadmishimuline noor esitada küsimusi maailma ja inimkonna eksistentsi ning olemuse kohta, püüda leida vastuseid loodu saladuste mõistatamisel või saada abi ja tuge isikliku elu kujundamisel.
Seetõttu on tänuväärne kirikukoolide kõrval tehtav laste- ja noorsootöö kogudustes. Oluline on kodune kristlik meelsus ja vanemate toetus eluhoiakute kujundamisel. Just laps oskab esitada väga mitmesuguseid küsimusi elunähtuste kohta.
Kui aga pärast teoloogilise kõrghariduse omandamist tehakse valik rakendada oma teadmisi vaimulikus ametis, siis eelneb ametisse seadmisele koolitus pastoraalseminaris ja eksamid konsistooriumi ees. Mõnikümmend aastat tagasi nõuti vaimulikelt ka iga-aastast edasitöötamise aruannet. Nii tuli pidevalt ennast täiendada ja uute teoloogiliste vaadetega kursis olla.
Tänapäeval korraldatakse arenguvestlusi, mis peaks virgutama ja motiveerima inimesi oma tööd innukamalt, pühendumuse ja armastusega tegema. Täiendusõppe vormis korraldatud seminarid, õppepäevad, loengud või ilmunud teosed annavad enesetäiendamiseks häid võimalusi kõikidele kristlastele. Vaja on vaid tahet uusi teadmisi omandada. Teadmiste oskuslik kasutamine on tarkuse eeldus. Head kooliaasta algust.

 

 

 

 
Einar Soone,
piiskop