Targaks läbi iseenda tundmise

Philadelphia Luterliku Teoloogiaseminari doktorant Heino Nurk, kes teenib USAs kolme eesti ja üht saksa kogudust, alustas aasta algul Usuteaduse Instituudis (UI) pastoraalnõustamise kursuse rühmaga. Kursus kestab ühe aasta.

 
Heino Nurga pastoraalnõustamise kursuse sõnum ütleb, et praktiliste oskuste ja teoreetiliste teadmiste krooniks on iseenda tundmine, sest kõigi vaimulike ja nõustajate tööriist.

Miks tulid mõttele korraldada selline seminar?

Mõte on liikunud juba kaua nii minu kui UI töökaaslaste meeles. Tahtsime jätkata kord Haiglahingehoiu Keskuses alustatut. Eestis on vaja rohkem nõustamiskoolitust, kui seni on suudetud korraldada. Minu enda peamine motiiv on kodumaal edasi anda mujal maailmas õpitut ja kogetut.

Kuidas on kursus üles ehitatud?

Kaksteist kursuslast ja kaks õpetajat peavad aasta jooksul seitse seminari, neist kolm on kolmepäevased ja neli ühepäevased. Pikematele seminaridele sõidan ka ise Eestisse kohale, vahepeal toimuvad õppepäevad Kerstin Kase juhendamisel. Seminaride vahel loevad kursuslased raamatuid ja artikleid, mida koos olles arutatakse. Kõik kursuslased toovad igasse seminari kaasa rühmaga arutamiseks kirjapandud juhtumeid oma igapäevasest tööst. Neid arutame ka «nelja silma all» interneti kaudu. Kursuslased saadavad mulle e-postiga juhendamisaruanded ning pärast arutame neid Skype’i kasutades.

Mis on selle kursuse õppetöös olulisim osa?

Nõustamiskoolituses on vaja tunda teooriat ja tutvuda teiste nõustajate kogemustega. Seejärel tuleb oma töös kogetu üle järele mõelda ja panna see kirjalikku vormi, järgneb arutelu rühmas või juhendajaga kahekesi olles. Kõige olulisem on teoreetilise teadmise ühendamine praktilise kogemusega.

Kui kaua oled ise pastoraalnõustamist õppinud ja kus? Ja miks?

Olen õppinud erinevate nimedega kursustel ja koolides kolmel maal juba üle kaheksa aasta.  Alustasin Tartus 1992 Tartu Ülikooli haiglas, kus Soome õpetajad viisid läbi Eesti esimese aastapikkuse hingehoiu ja kriisiabi koolituse.

Jätkasin kohe pärast seda kaugõppes kaks ja pool aastat kestnud hingehoiu spetsialiseerumiskoolitusel Soomes. Aasta pärast selle lõpetamist tulin Ameerikasse. Olin kaks aastat Atlantas Emory Ülikooli haiglas kaplan-resident. Esimesel aastal olin paljudes eri osakondades lastehaiglast kuni vanadekodu ja intensiivravini ning teisel aastal spetsialiseerusin psühhiaatriale.

Pärast kliinilist koolitust jätkasin magistriõppega Princetoni Teoloogiaseminaris ja samas alustasin ka doktoriõpet. Praegu olen Philadelphia Luterliku Teoloogiaseminari doktorant.

Mind on ajendanud pastoraalnõustamist ja religioonipsühholoogiat õppima vajadus tunda paremini kristliku kuulutuse konteksti ehk pinda, kuhu me Sõna seemet külvame. Traditsiooniline teoloogiakoolitus annab reeglina üsna hea ülevaate piibliteadustest ja dogmaatikast, seega kuulutuse alustest ja allikatest.

Palju vähem teame aga inimestest, kellega päevast päeva kohtume. Piltlikult võib öelda, et suur osa nõustamiskoolitusest on «inimese eksegees», läheneme kuulutuse vastuvõtjale ja kuulutajale endale umbes samasuguste vahenditega nagu piibliteadlased pühakirjale.

Olen algusest peale teoloogiat õppinud huvist inimese vastu, kelle Jumal on loonud oma näo järgi. Teiste sõnadega, olen ikka otsinud inimese jumalanäosust. Õppimise ajal on mulle saanud selgeks, et evangeelium levib inimeselt inimesele nendevaheliste suhete kaudu. Sellest tuleb ka minu huvi inimeste ja nende suhete vastu. Olen kogudustes vaimulikuks olles kogenud, et ainult «raamatuteoloogiast» ei piisa viljakaks kuulutamiseks ja inimeste teenimiseks.

Milliseid tulemusi ootad oma kursuslastelt UIs aasta pärast?

Ma loodan, et õppurid taipavad, et nad ei ole oma probleemidega üksi – et ka enne neid on olnud ametikandjaid, kes on teinud samu vigu ja suutnud neist õppida ning edukalt jätkata. See äratundmine annab julguse otsida abi ning kes julgeb küsida, omandab varem või hiljem ka oskuse abi leida.

Soovin, et kasvaks kursuslaste julgus suhelda, eriti uusi suhteid luua, kartmata, et nad ei oska midagi öelda või mõnele küsimusele vastata. Praktiliste oskuste ja teoreetiliste teadmiste krooniks on iseenda tundmine, sest kõigi vaimulike ja nõustajate tööriistaks on nende oma isiksus.

Millal Sa jälle Eestisse ja koju tuled?

Mul on kaks kodu. Kümme kuud aastas elan Baltimore’is Marylandi osariigis (eesti keeli Maarjamaal) ja kaks kuud Tartus Narvamäel Peetri kirikust üle tänava. Ameerikas on mul pärast kümmet siin veedetud aastat juba üsna kodune tunne. Eestisse tulen jälle pärast juuli kolmandat pühapäeva kuueks nädalaks, nagu viis aastat järjest olen igal suvel teinud.

Küsis

Kadri Pulk