Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Taotleda kaplani või hingehoidja kutset?

30.09.2020 | | Rubriik: Kirikuelu, Ühiskond
Kaplanite konverentsil 2019. aastal. Esireas Avo Üprus (vasakul) ja Igor Miller. Kätlin Liimets.

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab hinnata tööalast kompetentsust. Kutsete jagamist koordi­nee­rib SA Kutsekoda.

Kutsekoja kodulehe tea­tel keh­tib Eestis 557 kutse­stan­dar­dit 93 kutsealal ja väljastatud on 157 706 kutsetunnistust, mil­lest kehtib hetkel 103 500. On ka välja antud 9095 koo­lilõpudokumendile kantud kut­set. Töötab 14 kutsenõukogu ja 108 kutse andjat ning 23 koo­lilõpu kutset andvat õppe­asutust.

Kutsete jagamine puudutab ka kirikuid. 2014. aastast Kut­se­kojalt kutse jagamise õiguse saanud MTÜ Eesti Kaplanite Kutseühing (edaspidi EKKÜ) on välja kuulutanud jär­je­kordse taotlusvooru kap­la­ni ja hingehoidja kutse saamiseks. Dokumentide esita­mise tähtaeg on 15. oktoo­ber. Pärast dokumentide hindamist ja suulist vestlust jõuab kutsekomisjoni otsus taotlejateni 16.–27. novembril.

Mullu 22. novembril toi­munud esimesel kaplanite konverentsil tekitas kaplani/hingehoidja kutse taotlemise vajalikkus diskussiooni. Tol hetkel leiti, et kuna kutse omamine pole nõue, siis veen­vamaks argumendiks sel­le ka bürokraatiat sisaldava prot­sessi poolt on põhjalik eneseanalüüsi võimalus ja ühiskonnale märku andmine, et selle ameti esindajad on kõrgelt kvalifitseeritud spet­sialistid.

Hetkel on kutse omamine tõusnud tulipunkti seoses asutatud haiglate ja hoole­kandeasutuste kaplanaa­di­ga. Pöördusime EKKÜ juha­tuse liikme Igor Milleri poole, et saada selgust, mida tähendab kutse taotlemine ja omamine.

2014. aastast on olnud või­malus kaplani ja hinge­hoid­ja kutset taotleda. Kui­das EKKÜ jõudis kutsete väljastamiseni?

Igor Miller: Võttis aega, et kutse­standardid välja töötada. Eeltööd oli palju. Kõigepealt läbisime ise ehk EKKÜ liikmed taotlemise kadalipu. Esimesed kutsed väljastati 2015.

Arutlesime ka, kas kutseid on üldse vaja, kas see pole diplomite dubleerimine. Kui vaadata kutsekoja tegevust laiemalt, siis seal on suur hulk erinevaid kutseid, mida väljastatakse. Järelikult on sellel oma põhjus. Üks argument on, et haridust tõendav dokument ei pruugi tegelikult hinnata sinu valmidust tööks konkreetsel ajahetkel ja konkreetsel ametikohal. Eriti kui hariduse omandamisest on teatud aeg möödunud. Kutse andmise asutus on teatud mõttes garandiks tööandjale pädeva, vastavaid kompetentse omava isiku töölevõtmisel.

Meie kutsetel on kaks taset: spetsialist ehk tase kuus ja juhtivtöötaja ehk tase seitse. Näi­teks kui inimene on teatud aja töö­ta­nud hin­gehoidja/kaplanina ja soo­vib vanemkaplaniks või pea­kaplaniks saada, siis saab ta oma pädevusi hinnata ja uut taset taotleda. Arutlesime ka, kas näiteks kõrghariduseta inimesel, kes on hingehoidjana töötanud, võiks olla võimalik taotleda taset neli. Jäime siiski riikliku standardi juurde, et kõrgharidus on nõutav. Hinge­hoidja ja kaplani ametit eristab see, et kaplan on ordineeritud vaimulik.

Ilmselt konkurentsi puhul võib see oluliseks osutada, aga muidu võib küsida, mil­leks kutse taotlemine vajalik on.

Hetkel otsest nõuet ei ole, ent kindlasti annab kutse lisaväärtuse. Ka sotsiaaltöötaja ja korstnapühkija saavad min­na tööle ilma kutseta, ent ometi paljud taotlevad kutset. Eriti kui pole pikalt antud erialal töötatud või tahetakse tõendada, et kompetentsitase on vahepeal suurenenud. Ei minda ju alati uuesti ülikooli, saab ka koolitustel käia ja kvalifikatsiooni taset tõsta.

Kuidas kutse taotlemine toimub?

Peab esitama konkreetse dokumentide paketi, EKNi lehel on olemas viited kutsekoja lehele, kus on kaplani ja hingehoidja kutsestandardid lahti kirjutatud (http://ekn.ee/inc.toovaldkond.php?lehe_id=6&alamlehe_id=11). Vaadatakse ka, milliseid koolitusi oled läbinud, kus töötanud, millist kogemust omad, kuidas inimene ennast ise hindab, kas tunneb oma tugevusi ja nõrkusi.

Mis puudutab haiglate ja hoolekandeasutuste kapla­naati, siis on teema väga aktuaalne. Hingehoiuteenust soovitakse lülitada haigekassa poolt rahastatud tugiteenuste nimistusse. Sinna plaanitakse ka teenuse osutajale ehk hingehoidjale/kaplanile kutse nõue sisse kirjutada.

On ka juhuseid, kui kirik ei soovi mingil põhjusel, et vaimulik enam teeniks, ent töökoht lepitakse kokku kiri­kust mööda minnes. Siin võiks olla ühtne regulatsioon. Kui on kaplani või hingehoidja kutse, siis tähendab see ka seda, et kirikult on saadud roheline tuli.

Pärast dokumentide saabu­mist lepitakse kokku taotlejaga suuline vestlus ja kutsekomisjon määrab hindamiskomisjoni. Vest­leb lähtuvalt saadetud do­ku­mentidest, mõnikord las­tak­se kirjeldada ka töö­ko­ge­musi, praktilisi läbielamisi, et veen­duda pädevuses ja moti­vatsioonis.

Kutse esmakordne taot­lemine maksab 60 eurot ja see kehtib viis aastat. Korduvtaotlus maksab 56 eurot. Hetkel saab taotleda kord aastas. Eestis kutse saanu võib tegutseda ka teistes Euroopa Liidu riikides, see on rahvusvaheline.

Milline võiks olla kutsete taot­lemise vajadus tule­vi­kus?

Tulevikku vaadates võiks küsida, miks peaksime piirduma sellega, mis meil on. Rahvusvaheliselt on üle maailma kaplaneid tegutsemas väga erinevates valdkondades. Eestis pole mõnikord sellis­test võimalustest kuuldudki. Näiteks koolides on meil kaplaneid olnud, aga panka­des, tehastes … Üks kiriku­juhtidest on minuga rääkinud ärikaplanaadi teemal. Ühel het­kel võivad ka sellised ametid vajada reguleerimist.

Seoses koroonakriisiga võiks ju küsida, kas vajame veebikaplaneid.

Jah, see võiks olla. Spordi­kaplaniks on kandideerimas hetkel üks tore naisterahvas, kellel on suur soov tegelda sportlastega.

Kas hingehoidja, kaplani kut­set võivad taotleda ka teiste religioonide esindajad?

Vanglates olen kokku puutu­nud, et muslimite vaimulik soovis teenida vangis olevaid muslimeid. Kuna teiste usun­dite esindajate arv on niivõrd väike, siis pole me siiani pidanud vajalikuks seda eraldi reguleerida. Näiteks imaam saab vabatahtlikuna vanglas külastada oma usuühenduse liikmeid. Kaplanite kutseühing lähtub hetkel sellest, et taotleja peab kuuluma EKNi liikmeskirikusse.

Eelmisel aastal toimus kapla­nite esimene konverents? Millal tuleb järgmine?

Jaanuar-veebruar oli meil uue konverentsi arutelu, ent siis tuli koroonakriis ja see muutis plaane. Ilmselt sel aastal seda konverentsi ei tule. Loodame, et järgmisel aastal.

Kätlin Liimets


Kaplanid ja kutsestandard

Kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar: Tuleb vahet teha kaitseväel ja Kaitseliidul. Kaitseväes on kaplanid teenistuses 24/7, Kaitseliidus vabatahtlikena. Kaitseväe kaplanitel on ametijuhend, mille nõuded on kohati kõrgemad kui kaplani kutsestandardis: kõrghari­dus rakenduskõrghariduse või bakalaureuse tase; õpetaja, preestri või pastori ordinatsioon; koguduse praktika kaks aastat ja sõjaline auaste. Viimase puhul on vaja läbida reservohvitseride või erialaohvitseri kursus. Seda püüame ise leida ja anda, õpe kestab aasta-poolteist.

Kuna Kaitseliidus on väga eri­neva koolituse ja kogemusega kaplaneid, näiteks saavad kaplanid olla ka diakonid, seal võiks küll kutsestandard olla ühtlustavaks.

Vanglate ja arestimajade peakaplan Tanel Meiel: Meie kaplanitel pole otseselt ko­hustust kutset omada. Praegu on kutse vaid Tartu vangla vanemkaplanil Olavi Ilumetsal. Siinkohal on oluline teada, et vanglakaplanile on esitatud kõrged tööalased nõuded: teoloogiline kõrgharidus, ordinatsioon, oma kiriku suunamine, lisaks kahe võõrkeele oskus ja laitmatu taust. Kui kutsekoja tunnistus siia lisada, siis arvan, et ta ei annaks otseselt lisaväärtust. Seetõttu on vabatahtlik.

Politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust: Politseikaplanite ametis pole see praegu nõutud, ent nõudmised Eesti Kirikute Nõukogult ja politseist on üpris selged ja püsivad. EKN paneb paika peakaplani ja peakaplan moodustab EKNi liikmeskirikute esindajatest meeskonna. Ordinatsioon näitab ju, et kirik tunnustab inimest vaimulikuna.

Meil on küllaltki suured nõudmised: kõrgharidus, ordinatsioon, laitmatu minevik, suutlikkus töötada vormis, milleks tuleb ka läbida politseikool ja omandada politseiametniku kutse. Kõrg­haridusega inimestele on selleks eraldi programm. See annab õiguse ka ilma kaplani ametita politseinikuna töötada. Kui nõudeid veel tõsta, siis võib olla raske kaplaneid leida.

Haiglate ja hoolekande­asu­­tus­te peakaplan Ove Sander

Meie kaplanaadi ning sot­siaalministeeriumi vaa­de on, et kaplanite ja hinge­hoidjate ettevalmistus, nen­de kutseoskused, samuti jä­rel­koolitus ja supervisioon on määrava tähendusega tu­lemuslikuks tööks. Kuivõrd kutse taotlemine on teatud mõttes ka atesteerimine ja ametipädevuste hindamine, siis peame kaplanite kutseühingu poolt väljaantava kutse omamist väga oluliseks.

Oleme ka otsustanud, et haiglate osas muutub kutse­tunnistus 2022. aastast hin­ge­hoidja või kaplanina tee­nimise eeltingimuseks, hoo­­­le­kan­deasutusest näe­me ette pikemat üle­mine­ku­­pe­rioodi. Seega ei ole vastavate kutsete omandamine ainult soovituslik, vaid vajalik kõi­gi­le, kes soovivad jätkata hin­gehoiutööd või seda alus­ta­da meie haiglates ja hoolde­kodudes.


Kuidas läheb uuel kapla­naa­dil?

Sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste vanem­kaplan Katri Aaslav-Tepandi.

Aasta algusest on üles ehi­ta­tud uut sotsiaal­minis­tee­riu­mi haig­late ja hoolekandeasutuste kap­la­naa­ti. Peakaplanina on ametis Ove Sander ja vanem­kaplaniks Katri Aaslav-Tepandi.

Vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi sõnul teenivad hin­ge­hoidjad ja kaplanid prae­guse seisuga (14.09.) järg­­mis­tes haiglates: Põhja-Eesti Re­gionaal­haiglas, Tar­tu Üli­kooli Kliinikumis, SA Tallinna Lastehaiglas, Rapla­maa haiglas. Lisaks nel­jas õendusabikliinikus: Ida-Tallin­na Järve haiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Pärnu haiglas ja Valga haig­las. Kolmeteistkümnest hinge­hoidjast, kaplanist on kuus töö­le asunud kaplanaadi tegevuse ajal. Läbirääkimised haiglate ja hingehoidjatega jätkuvad.

Kaplanaat organiseerib ja kureerib hingehoiutööd ka hooldekodudes. Eestis on kokku ca 240 üldhooldust pak­kuvat asutust. Seoses ko­roonaviiruse puhanguga ja kriisiolukorraga saadi vaba­riigi valitsuselt raha, et kriisi­leevenduse meetmena käivi­tada hingehoiutöö üld­hooldust pakkuvates asu­tustes. Juunist aasta lõpuni on programmi raames kap­lanaadi poolt läkita­tud Eesti 15 suurimasse hooldekodusse (kus üle 100 hoolealuse) teenima 15 hin­gehoidjat/kaplanit ja koostatud hin­ge­hoidjate/kaplanite stan­dard­tööjuhendit. Töös on hinge­hoiu­teenuse materjalide et­te­valmistamine, et see võiks saada üheks sotsiaalteenuse osaks, ja otsitakse lahendusi, et hingehoiuteenus jätkuks pärast erimeedet.

Hingehoidjad on teenimas ka enne seda programmi Tartu ja Tohvri hoolde­kodus. Kriisiabi saadi ka üle­riigilise hingehoiutelefoni (116123) käivitamiseks. Koos­tööpartneriks kaplanaadile on MTÜ Tartu Teolooga Akadeemia, kes korraldab hin­gehoiutelefoni tööd. Hinge­hoiutelefon on avatud 24/7 ja nõus­tavad väljaõppinud hinge­hoidjad. Selleski töö­vald­konnas otsitakse jätkuvat rahastusmudelit, et hinge­hoiu­telefoni töö võiks jätkuda ka uuel aastal.

Kätlin Liimets

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)