Tänus ingeri memmedele mõeldes

Kellegi saatuse raskust on võimatu kaalukausil mõõta, ent kerge ingerisoomlastel pole olnud. Kui enne II maailmasõda oli Narvas soome-rootsi Mihkli kirik, siis pühapäevast kannab Aleksandri koguduse väike kirik püha Miikaeli nime.

Võõrast tervitab Narvas omamoodi maailm. Hilisõhtust saabujat võtab vastu väljasurnud linn, kus tundub raske olevat taksotki leida. Ent läheb õnneks ja üsna vähese raha eest saab reisiline soovitud paika. Taks on üks, sõida kuhu tahes. Taksomeetrit siin ei tunta. Kogudusemaja juurde jõudnud, kõlab juhi suust selgitus: «Aa, eta muzõkalnaja škola.»
Õigus tal on, ka neid päevi on see saja-aastane hoone oma eksistentsi jooksul näinud. Siinkohal ongi paslik meenutada peapiiskop Andres Põderi sõnu pühapäevaselt inglite teenistuselt (õigeusu kirikus kutsutakse jumalateenistust ka nii), kus ta ütles, et talle meeldib kuulata raadiosaadet «Aja jälg kivis». Ka saja-aastane kogudusemaja ja poole sajandi vanune kirik, mille aastapäevi pidulikult tähistati, peegeldavad oma aega.

Järjepidevusele rõhudes
Kui Aleksandri koguduse õpetajalt Villu Jürjolt küsin, miks nende väike kirik just peainglile pühitsetakse, sain vastuseks, et Narvas on ajalooliselt kogu aeg Mihkli kirik olnud ja kogudusel on soov järjepidevust edasi viia. Õpetaja armastab rahvusvahelisi sõnu, seepärast kannab koda püha Miikaeli nime.
Lõplik selgus tuli aga jumalateenistusel õpetaja Jürjo jutlust kuulates. Aastal 1805 pühitseti Narvas soomlaste ja rootslaste pühakoda Narva Mihkli kirik, mis viimases sõjas hävis. Paljud ingeri memmed, kes noil aastail kodust kaugele viidi, võtsid suurräti sees kaasa leivapätsi kõrval ka Piibli. Just nendele memmedele ja omaaegsele vaimsusele mõeldes saigi kirik endale nime.
2. september on Narva luteri koguduses olulise tähtsusega päev: 50 aastat tagasi oli toonane õpetaja Elmar Kull sunnitud võimude survele alluma ja Suurkiriku riigile andma. Vastu saadi kunagise elektrijaama hoone, mida praegugi linnast raske üles leida. 2. septembril sada aastat tagasi õnnistati Narva Peetri koguduse koolimaja, mis 1930ndatel ehitati ümber kogudusemajaks ja tagastati 1998. aastal Narva luterlike koguduste õigusjärglasele Aleksandri kogudusele.

Ingerlaste pidupäev
Jumalateenistuse alguseks kogunes väike remondiseisus kirik rahvast täis. Pole tähtis, et ettevõetud töödega päris valmis ei saadud. Gustav-Adolf-Wergi 9600eurose toetusega lammutati osa hoonest maatasa, valati uus vundament ja ehitati uuesti üles.
Nüüd helendas kooriruum oma kauni altariga igale kirikulisele vastu ja täitis nad rõõmuga. Ja jumalasõna, mida jagasid peapiiskop Andres Põder, koguduse abiõpetajad Vladimir Batuhtin ja Oleg Sevastjanov, õpetaja Villu Jürjo, külalisvaimulikud ingeri kirikust Pasi Hujanen ja praost Pavel Krõlov, liigutas iga kirikulise meeli, olgu ta mis tahes rahvusest. Eesti, soome ja vene keeles peetud teenistusest sai igaüks osa.
Lisaks pühitses peapiiskop kiriku uue oreli, millel oli samuti jumalateenistusel kanda märkimisväärne osa. Mängis sellel koguduse organist Tuuliki Jürjo tuntud headuses, aga kirikuliste tähelepanu köitis noorukese õpilase Andres Narusoni etteaste.
Päeva tähtsust ingerlastele rõhutas omavahelises vestluses Pasi Hujanen, märkides juba Elmar Kulli teenimise ajal Narvas peetud soomekeelseid jumalateenistusi.
Sellelgi jumalateenistusel laulis ingerisoomlaste seltsi koor ja seltsi juhatuse esinaine Helle Kuldsepp, kes seitse aastat on kooris laulnud, tunnistas, et jumalateenistus oli tema jaoks täiesti eriline, sest esimest korda sai ta osa armulauast. «Olen väga rahul, kõik oli väga ilus, südamlik, seejuures suursugune,» ütles ta.
Pidupäev jätkus veel pikalt kogudusemajas aktuse, pidukõnede ja muusikaga.
Rita Puidet

Narva väike kirik
2. septembril 1962 anti koguduse kasutusse vana tööstushoone.
Kirikut remonditi 1993.
2. septembril pühitseti kirik pühale Miikaelile.

Kogudusemaja
1892 hakati koguma raha Peetri kooli ehituseks.
2. septembril 1912 koolimaja õnnistati.
Majas on tegutsenud erinevad koolid.
Tagastati Aleksandri kogudusele 22. septembril 1998.