Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Tänuks igavikku jõudnutele

31.05.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Taevaminemispühal süüdati küünal ka Jakob Hurda kalmul. Liina Raudvassar

Järgides peapiiskopi üleskutset viidi EELK 100. aastapäeva eel mälestusküünal vaimulike ja koguduse töötegijate kalmule.

Taevaminemispühal koguneti Tartu Raadi kalmistu väravasse, millel Tartu murdes sõnum „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“, et õp Kristjan Luhametsa juhtimisel viia küünal siia maetutele. Teiste hulgas olid peapiiskop Urmas Viilma abikaasaga ja emeriitpeapiiskop Andres Põder abikaasaga, liitusid piiskop Joel Luhamets ja Tartu praost Ants Tooming.
Pooleteise tunni pikkuseks kujunenud ringkäigu jooksul ühines algul väikse seltskonnaga pidevalt uusi Tartusse juubelikongressile jõudnuid.
Plaanis oli külastada linna nelja koguduse – Peetri, Maar­ja, Jaani ja Ülikooli koguduse ühisele surnuaiale maetud 32 pastori ja kolme ilmiku hauda. Alustati Tartu legendaarse ärimehe, koguduse­elu suurtoetaja Mart Jänese (1869–1933) kunstipärase taiesega kujundatud kalmust.
Peatuti üle tuhande vaimuliku laulu tõlkinud köstri Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) ning sada aastat tagasi toimunud kirikukongressi vanima osavõtja, Tartu Peetri õpetaja Wilhelm Gottfried Eisenschmidt (1839–1922) haual.
Ülikooli kalmistu osas seisatati kolme kõrvuti asetseva kalmu ees, kuhu on maetud varalahkunud teoloogiadoktorist Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti (1965–2016), Tartu Jaani abiõpetaja prof Alexander von Bulmerincq (1868–1938) ja teoloog Uku Masing (1909–1985).
Eri aastasadu tervikuks mõeldes meenutati Issanda lubadust, et kes on ustav, sellele kingib ta elukrooni. Raadi rahula põlispuude varju on sängitatud palju neid, kel saja-aastaseks saanud Eesti luteri kirikus oma roll. Samuti neid, kes laiemalt Eesti kultuurilukku oma jälje jätnud.
Näiteks meie sinimustvalge lipu Otepää kiriklas 1884. aastal pühitsenud Valga, Rõuge ja Peterburi Jaani kogudust teeninud õp Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913), kes küll suri Piiteris, aga toodi puhkama Tartusse. Ka Otepää ja Peterburi Jaani õp Jakob Hurda (1839–1907) põrm toodi Neeva kaldalt ülikoolilinna.
Tartu Peetriga seotud vaimulike haudadele jõudes ootas ees süüdatud küünal, sest koguduse delegatsioon oli selle hommikul koos praost Toomingaga juba läitnud.
Toimetusele teadaolevalt võeti üleskutset tõsiselt mujalgi peale Tartu. Uurides vaimulikelt Virust ja Võrust, Läänemaalt ja Peipsi rannikult ning mujalt, sai siinkirjutaja kindla vastuse, et küünal on läidet.
Aga teateid tuli kaugemaltki. Nõnda postitas Kanadas teeniv õp Kalle Kadakas sotsiaalmeediasse teate võõrsile sängitatud eesti vaimulike haudade külastamisest, teiste hulgas anti au Udo Petersoole (1934–2006), kes oli aastatel 1990–2006 eksiilkiriku peapiiskop.
Liina Raudvassar

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)