Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tänukiri lõpmatu armastuse eest

/ Autor: / Rubriik: Portreelood, Uudised / Number:  /

Oleg Sevastjanov jagab luterlikku õpetust ümbruskonnas, kus see pole loomulik osa kultuuriruumist. ArhiivViis aastat Narva koguduse abiõpetajana töötanud Oleg Sevastjanov sai vastupanuvõitlemise päeval peapiiskopilt tänukirja tehtud töö eest.
Kuigi Oleg Sevastjanov heal meelel eesti keeles ei räägi, kinnitab ta, et Eestist on saanud talle uus kodumaa ja ta kavatseb, kui keel selge, taotleda kodakondsuse ja elu lõpuni siia elama jääda.
Esmakordselt käis ta Eestis 1983. aastal ja tundis juba toona, et see on tema jaoks õige elupaik. Keerulise ja huvitava elukäiguga, jõudis ta 1. augustist 2005 Ingeri kiriku lähetusega Eestisse looma Narva Aleksandri kiriku juurde venekeelset kogudust. Möödunud teisipäevast on ta kantud EELK vaimulike nimekirja.
Oleg Sevastjanovile tänukirja taotlenud õpetaja Villu Jürjo ütleb, et «olla Eestis ainuke venekeelne luterlik õpetaja on tõeline vägitegu». «Oleg Sevastjanov on väga haritud ja imetlusväärselt vapper inimene. On oluline, et venekeelsele elanikkonnale peab jumalateenistusi oma inimene, наш, meie Oleg,» kinnitab Jürjo.
Lisaks on tegu luuletajaga, kelle luuleraamatu väljaandmiseks otsitakse praegu raha. Ka monteeritakse praegu temast Valeri Blinovi dokumentaalfilmi «Pastori päev».  
Õpetaja Sevastjanov ütles Eesti Kirikule, et vaatab oma tööle Narvas kui iseäralikule jumalariigi tööle, mis erineb tööst mujal. Tema sõnul on siin vaja inimestele individuaalselt läheneda, minna neile koju, vestelda hingehoidlikult.
Ta kasutab oma töös ka erinevaid meediume: ajalehte, raadiot ja televisiooni. «Need uksed on avatud, et rääkida inimestele armastusest,» ütleb Oleg Sevastjanov.
Mingis mõttes võiks õpetaja tegevust seostada venekeelse elanikkonna lepitamisega Eesti riigiga. Kuid Oleg Sevastjanov kinnitab, et muukeelsed inimesed ei armasta lihtsalt iseennast ja otsivad põhjust suhtuda ümbritsevasse negatiivselt. «Arvan, et kirik peab õpetama inimest kõigepealt iseennast armastama, siis armastab ta ka ligimest,» ütleb Türkmenistanis Ašgabatis sündinud ja Moskvas teatriinstituudi lõpetanud vaimulik.
Ta on õppinud Riias luterlikus seminaris, Rumeenias ja Ameerikas Missouri Sinodi juures misjonitööd, tal on magistrikraad. Sevastjanovi kogemusepagasisse kuulub Moskvas tegutseva Püha Kolm­ainu luteri koguduse rajamine.   
Rita Puidet