Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Tänuga Kurt Saarsele mõeldes

06.05.2009 | | Rubriik: Persoon minevikust

Möödunud pühapäeval mälestas Tallinna Toomkogudus oma kunagist õpetajat Kurt Saarset, kelle sünnist möödub homme sada aastat.
Kurt Steinberg (1936. aastast Saarse) sündis 7. mail 1909 Tartus algkoolijuhataja Evald ja kooliõpetaja Helene Steinbergi kuuelapselise pere viienda lapsena. Lugema ja kirjutama õppis ta vanemate käe all, tema esimesi kooliaastaid aga saatis rahutu sõjaaeg.
Esimeseks kooliks sai venekeelne Aleksander I gümnaasium, lühemat aega õppis Kurt Saarse saksa gümnaasiumis, kuni 1919. aastast sai temast treffnerist. Saarse on oma elulookirjelduses kirjutanud, et juba varakult otsustas ta valida kirikuõpetaja kutse ja seepärast asus pärast gümnaasiumi lõpetamist sügisel 1927 õppima Tartu ülikooli usuteaduskonda. Samal ajal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks.
Palju pole Kurt Saarsest teada. Ajalooarhiivis on säilinud kiri, mis annab teada, et Kurt Saarse on EÜSi malevkonnast kuueks kuuks välja heidetud ja palutud võtta seisukoht nimetatud jaopealiku tegevuse üle. «Põhjuseks on äärmine lohakus kohuste täitmisel ja mittearusaamine pääliku kohustest,» seisab kirjas.

Õigus taotleda magistrikraadi
Võib-olla jäi õppetöö kõrvalt seltsi jaoks liiga vähe aega, sest 1932. aasta II semestrist valiti Kurt Saarse täitma magistrikandidaadi kohustusi, mida ta ülikooli viimasel kursusel ajapuudusel tegema hakata ei saanud. Kevadel 1932 lõpetas ta ülikooli õigusega taotleda magistrikraadi vastava töö esitamisel Uue Testamendi alal.
Prooviaastat pidas Kurt Saar­se ülikooli koguduse õpetaja prof Hugo Rahamäe juures, kes jäigi tema käekäiku suunama. Kohustusliku teenistuse kaitseväes tegi ta läbi suurtükiväes, kusjuures lõpetas sõjakooli aspirantide kursuse suurtükiväe alal. Teenistuse lõppedes anti talle vabariigi valitsuse käskkirjaga 24. veebruaril 1934 lipniku auaste.
Päev hiljem ordineeris pärast piiskop Jakob Kuke surma piiskopi kohusetäitjaks valitud Aleksander Kapp Kurt Saarse Tartu Peetri kirikus õpetajaks. 2. märtsil 1934 kinnitas Tartu ülikooli valitsus, et Kurt Saarse «on tunnustatud usuteaduse magistrikraadi vääriliseks Uue Testamendi teaduse alal». Magistritöö teemaks oli «Die Pharisäer und ihre Darstellung im Neuen Testament» (Variserid ja nende kujutamine Uues Testamendis).
Määratud kiriku vikaarõpetajaks, asendas ta lühikest aega Rõuge koguduse õpetajat Valter Viksi, pidades seda õnnistatud ajaks tema kui jutlustaja arengus ja esimeseks suureks katseks hingehoiu alal.

Kiire elu
1927. aastal oli pealinna toomkirikus asutatud eesti kogudus, kus ülemõpetaja kõrval olid aseõpetajana väga lühikest aega teeninud Rein Uhke ja Paul Kuusik. Kui H. B. Rahamägi 1934 piiskopiks valiti, kutsus ta Kurt Saarse Tallinna. 8. augustil 1934 valis piiskopliku toomkoguduse nõukogu Kurt Saarse koguduse õpetajaks. Samal ajal oli ta ka Tallinna Linnamisjoni õpetaja.
Sügisest 1934 kuni kevadeni oli Kurt Saarse konservatooriumi oreliklassi usuteaduslike ainete lektor. Seoses õppetegevuse ümberorganiseerimisega kadus nimetatud töö, kuid konsistoorium oli teinud talle ettepaneku töötada välja köstrite ettevalmistuseks õppekava, lisaks määrati ta raamatukogu juhatajaks, ka täitis ta piiskopi erasekretäri ülesandeid.
«Rohke tegevuse juures, mille on mulle kaasa toonud Tallinnasse siirdumine 1934. a. suvel, olen tundnud sügavat rahuldust ja rõõmu, mida enesega kaasa toob töö jumalariigis ja olen tänulik Taevasele Isale, et olen tohtinud siitsaadik tööd teha,» on kirjutanud Kurt Saarse.
Oktoobris 1936 vabastati Kurt Saarse tema kohustustest üheks aastaks, kuna ta asus Prantsusmaale Strasbourgi ülikooli juurde stipendiaadiks, ja aasta hiljem lisaks veel üheks aastaks enesetäienduseks. Konsistoorium määras ta oma otsusega sidepidajaks Prantsusmaa evangeelse kirikuga.
Ülevaates piiskopile oma tööst ülikooli juures 1936/1937. õppeaastal on Saarse kirjutanud, et hakkas kõigepealt usinalt prantsuse keelt õppima ja paralleelselt valmistuma doktoritööks, mis käsitles apostel Pauluse kirju vangipõlve ajast.
Prantsusmaalt on ta 1937. aastal saatnud kirja, milles kirjutas: «Oma armsale Eesti Üliõpilaste Seltsile soovin tema 67.-ks aastapäevaks paremat õnne. Saatku edu ja kordaminek Eesti Üliõpilaste Seltsi tema väsimata võitluses kodumaa helge tuleviku pärast.» 
Tagasi Eestis, jätkas ta tööd toomkoguduses ning määrati augustis 1939 korraldama raadios esitatavaid hommikupalvusi ja kiriku esindajaks riigi ringhäälingu saatekava komiteesse.
Vanad lehed on tänuväärne materjal: 9. augusti 1939. aasta Rahvalehest saame teada, et päev varem abiellus toomkoguduse õpetaja Kurt Saarse üliõpilase Elsa-Marie Nappiga, laulatustalituse pidas piiskop Rahamägi.
Põhjust nendest kahest mehest ühes kontekstis rääkida on veel. Pärast võimuvahetust jaanuaris 1941 arreteeriti ja viidi kodumaalt Venemaale piiskop, juunis jõudis järg kätte tema õpilasele. 1942. aasta 14. juunil suri Kurt Saarse Permi oblastis Solikamski metsatöölaagris.

Rita Puidet

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)