Esileht » Arvamused » Arvamus »

Tänu on õnnistus

30.03.2011 | | Rubriik: Arvamus

Teadlased on selgitanud, et tänutunne mõjub positiivselt inimese füüsilisele ja hingelisele tervisele.
Meie ajastul, mida võib nimetada neobarbaarseks, on omakasu ja vägivald saanud otsustavaks teguriks inimelu kujundamisel. Tänamine on muutunud peaaegu ülearuseks viisakusvormeliks.
Käesoleva sajandi inimene on õppinud nõudma, oma õiguste eest võitlema, ka röövima ja rüüstama, kui selleks võimalus tuleb. Kellele või millele siin veel aitäh öelda, kui kõik, mis meil on ja mida me saame, oleneb meie enda ettevõtlikkusest ning pingutustest?
Muidugi eraldame end sellise arutlusega ümbritsevast maailmast ja takerdume illusioonide kammitsasse, mis lasevad öelda, et me saame kõigega üksi hakkama ja et meil pole kunagi mitte kedagi teist vaja. Paljudele tähendab selline enesekesksus täiesti loomulikku ja mõistuspärast hoiakut.
Tänamine annab tunnustust sellele, keda me täname, ja kinnitab, et me suhtume temasse positiivselt. Meie aitäh on seotud juutide õnnistustraditsiooniga. Usklik inimene teab ju, et kõik tuleb Jumalalt, ja rõõmustab selle üle. Rõõmust kasvab tänu.
Kõige vanem tänuvormel paistab olevat Baruh Adonai Elohenu ‘Ole õnnistatud, Issand, meie Jumal’. Ole õnnistatud päeva eest, mis algab, leiva eest, mida me sööme, lillede eest, mis kasvavad akna all ja lõhnavad nii oivaliselt …
Tänama ja õnnistama peaksime iga hea sündmuse eest, kuid ka siis, kui miski viltu läheb ja pettumust valmistab, teadmises, et Jumal näeb kõike ja suudab ka pahandustest ning viperustest midagi head välja koorida. Baruh Adonai, kes sa lasksid mind bussist maha jääda, sest see sõitis kraavi!
Niisiis tänamine võrdub õnnistamisega. Tänu on õnnistus, isegi päris argises kontekstis. Viimasel ajal on psühholoogid uurinud õnne mõistet ja selle definitsioone. Selgub, et õnnelik olemiseks peab oskama loota, nalja heita ja tänada.
Üks ameerika psühholoogiadoktor, Robert Emmons, järeldab oma uurimustest, et inimesed, kes oskavad tänada, on optimistlikumad kui hoolimatu rahvas ja tunnevad oma elust rahuldust. Neil on ka harvemini pea- ja kõhuvalu ning nad köhivad vähem.
Paistab selge, et tänutunne mõjub positiivselt inimese füüsilisele ja hingelisele tervisele. «Tänulikkus aitab inimesel oma tähelepanu suunata elu õnnelikele aspektidele,» seletab Emmons, «ja mööda vaadata sellest, mis puudub.»
Need üllatavad järeldused õpetagu meid tänama kõige eest, mis meil on ja mis me elus leiame. Isegi ebameeldivate üllatuste eest, veendumuses, et nende kaudu jõuame tõelusele lähemale, saame oma vigu parandada ja kaasinimesi paremini mõista. Ja avastada, et olemine on nagu küllusesarv, mille lugematutest andidest võime rikastada ka päris argiseid päevi.

Fanny de Sivers
,
esseist

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)