Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tänati neid, kes ei leppinud võõra võimuga

/ Autor: / Rubriik: Teated / Number:  /

Tori koguduse juhatuse esimees Jüri Kask, kes aasta ringi korraldab mälestusüritusi sõjameeste mälestuskirikus Toris, võtab justiitsminister Urmas Reinsalult vastu aumärgi.
Aare Hindremäe

Vaba Eesti päeva tähistamiseks andis justiitsminister 31. augustil Estonia kontserdisaalis peetud pidulikul vastuvõtul 129 eestlasele üle Vabaduse Tammepärja aumärgi.

„Teid on nii palju ja teie teened vabadusvõitluses osalemisel ja selle võitluse jäädvustamisel on väga erinevad ja erilised, kuid teid ühendav juhtmõte on üks: te ei leppinud sellega, et Eesti oli võõrvõimu all. Te astusite sellele vastu kas relva, teo või sõnaga ja peate oluliseks ajal, kui Eesti on vaba, hoida seda mälestust pühana ja anda see edasi tulevastele eestlaste põlvedele,“ pöördus justiitsminister Urmas Reinsalu nende poole, kellele ta teenete eest andis Vabaduse Tammepärja aumärgi.
Minister Reinsalu rõhutas oma kõnes, et okupatsiooniaja Eesti ajalugu ei ole vaid repressioonide ja argielu ajalugu: „Selle ajaloo särav lehekülg on leppimatu, okupatsiooni esimestest päevadest alanud vastupanu võõrastele võimudele.“
„Mälestame neid mehi ja naisi, poisse ja tüdrukuid, kes selles võitluses andsid oma elu. Annetame Vabaduse Tammepärja 129 aumärki neile, kes on osalenud võitluses Eesti vabaduse eest ning kes on seda võitlust uurinud ja mälestust jäädvustanud. Olgu 31. august, okupatsioonivägede maalt lahkumise päev Eestis patrioodi päev, kus austame kõiki relvastatud ja relvastamata võitluses osalenuid,“ sõnas Reinsalu.
Vabaduse Tammepärja aumärgi saajate seas oli Eesti kaitselahingutes osalenud veterane, endisi metsavendi ja vastupanuvõitluse eest õigusvastaselt represseerituid, aga ka neid, kes pälvisid tunnustuse metsavendluse ja vastupanuliikumise mälestuse hoidjana.
31. augustil tähistatakse vaba Eesti päeva, et meenutada Vene okupatsioonivägede Eestist lahkumist 31. augustil 1994. aastal.
Liina Raudvassar