Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Tänasest ja homsest diakooniast

20.06.2018 | | Rubriik: Juhtkiri

Täna mõtlen vajadusest tõlkida ja tõlgendada diakooniat, mis jääb raskesti mõistetavaks võõrsõnaks enamikule eestlastest, muutub aga arusaadavaks tegude keeles. Diakoonia on tegu.
Räägitakse loomulikust diakooniast, otsekui oleks olemas ka mitteloomulik või üleloomulik diakoonia. Muidugi on usupraktika selles, kui ristiinimesed toetavad üksteist, aitavad, on üksteise kõrval. See ei ole töövorm, see on elu. Kui kristlasteks saanud juudid enam loomuliku eluga toime ei tulnud, algas professionaliseerumine, mille tulemusena sündis diakooniatöö kui üha enam organiseeruv töövorm. Organiseerumise areng on olnud struktureerimises ja ka institutsionaliseerimises. Hospidalid, hooldekodud, vanglad on selle tunnused. Diakoonia peab oma algse elulise olemuse säilitama kristlikes ja ilmalikes asutustes ning väljapoole neid jäävas kogukonnas ja koguduses – eri vormides ja eri metoodikatega, aga ikka uuesti usust ja teadmisest, hoolivusest ja armastusest sündides.
Diakoonia on ka kogukonna ühiselu toetamine ja ühiste algatuste esilekutsumine, koos elamine. Eesmärk on üheskoos teha elu paremaks just selles piirkonnas, kus on meie kogukond või kirik. Me teeme seda rõõmsalt koos, pakkudes lahendusi, vastates vajadustele ja lõpuks ka tähistades seda, et see on meil õnnestunud – ja õnnestub kindlasti, kui me seda kirglikult ja pühendunult tahame.
Taoliste arengute toetamiseks, mudelite loomiseks ja arendamiseks on olemas diakooniatalitus ning äsjaloodud Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutus kui eelmise funktsioon, mille jaoks pole vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, sest need teenib sihtasutus oma tööga. Nõnda on täidetud EELK arengukavades juba kümmekond aastat seisnud eesmärk: iseseisva diakoonilise allasutuse taastamine. Täidetud on ka teised toona võetud eesmärgid nagu diakooniliste teenuste väljatöötamine, pakkumine ja elluviimine koostöös avaliku sektoriga. Saame keskenduda teenuste kvaliteedile, töötegijate ja sihtgruppide elukvaliteedile ning rahulolule. Pakume teenuseid perekondadele, sealhulgas raske ja sügava puudega lastele ning nende vanematele, intellektipuudega inimestele, vanglast vabanenutele ja teistele riskirühmadele. Diakooniline mõtlemine ja praktika on alati keskendunud kõige enam haavatavatele sihtgruppidele ja nii peab see ka jääma.
Meie tegevuse rahaline maht on nende aastate jooksul mitmekordistunud ja töötajate arv samuti. Meie palgalehel on lapsehoidjaid ja tugiisikuid kindlasti üle poolesaja ja küsimus EELK arengukava koostamise kontekstis on, kas lähiajal tulla välja veel mõne uue teenusega või pigem püüda nendes valdkondades, kus me praegu oleme aktiivsed, teha asju paremini. Meie võimekus on suurem, kui teeme õigeid asju koos. Seda nii EELK kui ka teiste koguduste ja hea tahte ühendustega. Diakoonia oikumeeniline mõõde on ülioluline.
Tähtis on ka kaasarääkimine ühiskonnale olulistel teemadel, sotsiaalsete valupunktide leidmine ja lahenduste pakkumine ehk kiriku ühiskonnatöö, mida on nimetatud ka prohvetlikuks diakooniaks. Kui mõelda kas või asjaolule, et haiglate hingehoid on meil täiesti marginaalne nähtus ja enamik haiglajuhte ei kujuta enesele ette vajadust selle ametikoha ega tegevuse järele, siis on iseenesestmõistetav, et hoiame jätkuvalt teemat haiglate, vanadekodude ning teiste hooldus-, ravi- ja haridusasutuste kaplanitest ja hingehoidjatest. Varasematel aastatel on välja töötatud ja Kutsekoja poolt kinnitatud nimetatud kutsete standardid ning valdkonna kvalifitseerunud ja riikliku tunnustuse pälvinud töötegijad on olemas. Aastate jooksul on koolitatud sadu hingehoidjaid, aga nad ei ole saanud seda tööd tegelikkuses teha.
Võib-olla tuleks minna tagasi ka selle vana mõtte juurde, et sotsiaalministeeriumis võiks olla nõunik, kelle pädevuses on haiglate ja hooldusasutuste hingehoiu ning kaplanitegevuse koordineerimine ja arendamine. Nimetatud määrus ja tööjuhend on meil koostöös sotsiaalministeeriumiga välja töötatud ning läbi arutatud juba mõne aasta eest.
Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et vananevas ühiskonnas kasvab vajadus eakatele osutatavate teenuste ja toetuse järele. Selleks on võimalus kasutada Euroopa Liidu raha. EELK on teinud riigihanke pakkumise selleks, et osutada eakatele ja puuetega inimestele tugiisiku teenust ka vabatahtlikul alusel, nii vanglates kui haiglates kasutame ju praegu vabatahtlike abi. Oikumeeniline mudel, mida üleriigiliselt kasutada, peab olema valmis 2020. aastal. Soovime olla asjatundlikuks abiks kogudustele teenuste osutamise juures, et aidata just teie piirkonnas elavatel inimestel saavutada parem eluga toimetulek, elukvaliteet ja elu mõtestatus.
Yprus_13.03.2010

 

 

 

 

Avo Üprus,
SA EELK Diakoonia-ja Ühiskonnatöö juht

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)