Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Tänapäeva tehnoloogiaga sajanditevanust kunsti uurimas

25.01.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Toomkiriku külalised altariseinaga lähemalt tutvumas. 3 x Tiiu Pikkur

Juba pea kolm kuud on Tallinna piiskopliku toomkiriku altar ümbritsetud ainulaadsete tellingutega, mida õigustatult saab nimetada omaette arhitektuuriliseks projektiks. Musta värvi tellingud on hakanud oma elu elama ja nii mõnigi on küsinud, kas mitte ei peaks need muinsuskaitse alla võtma.

Nali naljaks, kuid ajalooliste kunstiväärtuste uurimisel on tellingud oma asendamatu panuse andnud. Andeka puunikerdaja, kõrgbaroki meistri Christian Ackermanni valmistatud altarisein (1696) on tänu erakordsele ligipääsule pakkunud uurijatele üllatuslikke avastusi.

Toomkirikusse külla
Christian Ackermanni töid on ka mitmel pool Eesti maakirikutes. 2020. aastani kestva uurimisprogrammi raames on plaanis neissegi lähemalt süveneda. Seetõttu kutsusid uurimisprojekti koordinaatorid kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja konservaator Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia) Tallinna toomkirikusse külla Ackermanniga seotud kirikute esindajad.
Küllakutse mõte oli tutvustada lähemalt seni tehtut ning rääkida sellest, kes oli Tallinna Pheidiaseks (vanakreeka kujur u 480–430 eKr) kutsutud Christian Ackermann. „Meie muidugi ei võrdle teda antiikmeistriga, aga Tallinna Pheidias oli ta küll,“ selgitab Tiina-Mall Kreem. „Eriti kui võrrelda seda, mis oli enne teda tehtud. Ackermann oli õppinud natuuri, tema loodud figuurid on heade proportsioonidega ja ta tundis ka anatoomiat detailselt.“

Unustusehõlmast välja
Tallinna toomkoguduse ideest võtta kiriku taaspühitsemise 330. aastapäeva (2016) puhul lähema vaatluse alla Ackermanni loodud altarisein, on välja kasvanud nelja-aastane, erinevaid institutsioone kaasav uurimisprojekt. Projekti eesmärk on äratada unustusehõlmast Christian Acker­mann – Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja, kes murdis end välja aastasadu püsinud jäigast tsunftisüsteemist; kelle töökojas on aastatel 1680–1710 valminud peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikusisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vappepitaafid, samuti krutsifiksid ning väidetavalt ka Eesti kontekstis unikaalne Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku baptisteerium.
Projekti käigus vaadatakse kaasaegset metodoloogiat ja tehnoloogiat ning allikakriitikat rakendades üle kõik Ackermannile omistatud altariseinad, kantslid, baptisteerium jmt kunstiväärtuslikud objektid. Parimaid spetsialiste kaasates uuritakse Ackermanni nikerduste ja tisleritöö materjali, töötlemistehnikaid, tüpoloogiat ja polükroomiat. Tehniliste uuringute tulemusi kirjalike arhiiviallikatega seostades-võrreldes moodustatakse digitaalne andmebaas, mis võimaldab materjali analüüsida ja teha Ackermanni autorsuse kohta senisest kindlamaid järeldusi.

Tutvustada laiemalt
Kunstiakadeemia dotsendi Hilkka Hiiopi sõnul peaksid tehnilised uuringud laiendama pilti Acker­manni loomingust üldse. Kui on uuritud Ackermanni loomingut teisteski kirikutes, on võimalik neid omavahel võrrelda ja aru saada, kuidas need on tehniliselt üles ehitatud, kas nad on ühe meistri tööd või on need kuskilt erinevatest töökodadest.
Tiina-Mall Kreem ütleb, et kogu projekti vältel soovitakse pöörata palju tähelepanu selle avalikkusele tutvustamisele ja koostööle kohalike kirikute, koolide ja ilmalike kogukondadega. Eesmärk on näidata, et Tallinna andekas kujur Christian Ackermann puudutas ja puudutab veel tänapäevalgi oma tegevusega ka maapiirkondi, paljusid kihelkonnakirikuid ja kohalikke kogukondi. Tallinna toomkiriku töödega on juba üle 1000 inimese tutvumas käinud. „Me ei uuri siin mitte ainult kunstiteaduse pärast, vaid et meie töö tulemused jõuaksid ikka laiema hulga inimesteni,“ rõhutab ta.
Tiiu Pikkur

Christian Ackermanni loomingu uurimisprojekt 2016–2020
Põhitäitjad on Hilkka Hiiop, Isabel Aaso-Zahradnikova ja Tiina-Mall Kreem.
Koostööpartnerid:
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
EELK Tallinna Piiskopilik Toomkirik
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Eesti Maksu- ja Tolliamet
Muinsuskaitseamet
Rändmeister OÜ
Tallinna Linnaarhiiv
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond
Tartu Ülikooli keemia instituut ja geograafia osakond
Projekti toetab Eesti Kultuurkapital

Pildigalerii:

Rootsi-Mihkli kiriku baptisteerium ehk ristimiskabel Niguliste kirikus.

Dr Tiina-Mall Kreemi magistritöö (1999) on pühendatud Acker­manni loomingule.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)