Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Täna ongi kasvuaeg

15.09.2004 | | Rubriik: Kirikuelu

Misjonikeskus koostöös Soome Rahva Piibliseltsi ja Soome Misjoniseltsiga alustas taas 11. septembril kogudusekooli «Kasvuaeg» juhendajate õppepäevadega. Eesti Kirik tegi sel puhul intervjuu projektijuhi Tiina Võsuga, kes on selle koolitusega seotud juba 1995. aastast.

Kuidas on kogudusekooli idee alguse saanud ja kuidas toimunud materjalide valik?
Idee sai alguse 1994. aastal, kui valmistati ette missiot Läänemaal. Sellele eelnesid koolitused ja muu hulgas küsitlus, kus vastustest koorus välja paljude vastanute seisukoht, et enne kui nad on valmis teisi usuteel aitama, vajaksid nad ise koolitust ja juhendamist.
Pöördusime oma koostööpartnerite poole ning Soome Rahva Piibliseltsi inimesed vastasid, et nad just töötavad välja taolisi materjale. Töö ise polnud käivitunud ka Soomes. Ettevalmistavasse gruppi olid haaratud teoloogid ja täiskasvanute pedagoogika-alaste teadmistega inimesed.
Saime materjalid, mida hakkasime partnerite nõusolekul tõlkima, toimetama ja Eesti oludele kohandama. 1995. aasta veebruaris oli esimene koolitus Lääne praostkonnas.
Millised on n-ö koguduse kasvutöö juures kõige suuremad erinevused Soomes ja Eestis?
Soome puhul on kristlik kasvatus enesestmõistetav. On pühapäevakool, usuõpetus koolides kuni gümnaasiumi lõpuni. Kui sealsed inimesed võtavad ennast kirikuga tihedamini siduda, siis on neil olemas baas, millelt edasi minna. Meie teadlikkus on tagasihoidlik, vahel peame selgitama, mis vahe on Isal, Pojal ja Pühal Vaimul jmt.
Milliste koguduste inimesed end seekord koolitusel harivad?
Seekord on inimesi Vändrast, Saue vabakogudusest, Tallinna Jaanist, Tartu Paulusest, Järva-Jaanist, Tallinna Linnamisjonist ning Ilumäelt. Meie koolitus keskendub küll luterlikule käsitlusele, kuid eri konfessioonide esindajad on samuti teretulnud.
Kuidas laiendada tegijate-koolitajate ringi?
Oleme püüdnud praostkondadesse infot anda ja vajadusel kohapeale minna. Kui huvilised pole ise julgenud tulla, siis on olnud mõnikord kasu kohaliku õpetaja innustusest ja soovitusest. Oleme rõhutanud, et meie ettevõtmine käib koostöös kogudusega ja et tegu pole mingisuguse iseseisva piibliringiga. See on üks koguduse töölõik.
Milline on sinu meelest kogudusekooli olulisim eesmärk?
Aidata kaasa, et koguduseliikmest saaks koguduse liige. Sageli peavad inimesed tagasihoidlikult oma võimalusi ja oskusi liialt tühisteks. Arvatakse, et ega mina pole mingi teoloog. Aga armuande, mida kasutada, on tohutult! On hea, kui inimesed tunnetavad koguduse keskel oma võimalusi ja saavad neid rakendada – ja kogudused vajavad niisuguseid inimesi väga.
Mis võiks toimuda koguduses pärast kogudusekooli lõppu?
See ei lõpegi. Meie tööst kasvavad välja uued vormid ja seeläbi uued võimalused. Näiteks võin tuua Pauluse koguduse Tartus. Esialgu arglikud inimesed said innustust ja tegijate hulk kasvas nii, et kui pakkusime oma järgmist projekti «Reis Usumaale», siis olid olemas aktiivsed ja teadlikud rühmajuhid, kes pärast väikest lisakoolitust said oma oskusi rakendada.
Milline on olnud tagasiside varasematelt koolitustelt?
Paistab, et koolitusel käinud on leidnud koguduse keskel enda jaoks väljundi ja suudavad paremini juhatada ka teisi. Taoline on kogemus üle Eesti. On olemas tuumik, kes tahab usus kasvada ning jagada oma lootust teistega.
Mari Paenurm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)