Esileht » Uudis » Uudised »

Tallinnas on tänulik ja stabiilne praostkond

05.04.2017 | | Rubriik: Uudised

Aru annab Jaan Tammsalu, laua taga istuvad (vasakult) Meelis Pirn ja Arho Tuhkru. Tiiu Pikkur

Tallinna praostkonna sinodil kuulati praosti aruannet, kuulutati välja aasta tegu, valiti kirikukogu saadikud, praostkonna nõukogu ja revident, räägiti tänulikkusest ja stabiilsusest.

Koosolekut juhatasid praost Jaan Tammsalu, abipraost Arho Tuhkru ja Nõmme Rahu koguduse juhatuse aseesimees Meelis Pirn. Tallinna Jaani kirikusse 30. märtsil kogunenud sinodilisi tervitas Tallinna tegevlinnapea, Jaani koguduse liige Taavi Aas, kes märkis, et rae ja praostkonna vahel on mõlemale vajalik koostöö. Aas andis Nõmme Rahu, Püha Vaimu, Rootsi-Mihkli, Saksa Lunastaja ja Toomkogudusele üle Tallinna lipu.
Kuulutati välja praostkonna aasta tegu. Praostkonna nõukogule oli esitatud kaheksa kandidaati, mille hulgas nii kirikuhoonetega kui ka eelmise aasta tublide tegevustega seotuid. Väljavalituks osutus Tallinna Kaarli kiriku 2011. aastal alustatud remondi lõppemine, mille tulemusena sai kirik puhta, värske ja kauni interjööri. Aasta teo auhinna – klaasikunstnik Ivo Lille taiese – võttis tänusõnadega vastu Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus.

Eripalgelised kogudused
2016. aasta aruandes märgib praost, et praostkonnas on väga palju rõõmustavat ja suurem osa sellest luuakse eripalgelistes kogudustes. Tammsalu toob esile Peeteli, Nõmme, Mustamäe koguduse ja Harkujärve kiriku väga tugeva sotsiaaltöö, Kaarli ja Toomkoguduse panuse kristlike koolide sündi ja arengusse. Saksa kogudus sai 2016. aastal päris oma ruumid. Lasnamäe kogudusest unistav töökas grupp jõudis Pae palvekojani, teoks saab Mustamäe kiriku ehitus, Viimsi kogudus on saamas endale orelit.
Aruandest selgub, et kolmandik kirikukontsertidest peetakse Tallinnas, kuid tõsise vaatluse alla tuleks võtta repertuaar. Kirik pole kultuurimaja, rõhutas praost. Me ei tohi ära unustada inimest! Kas meil aga on aega inimese jaoks, küsis praost. Kas on aega inimestega koos palvetada või hingehoidlikke vestlusi pidada?
Laste- ja noortetöö ei saa hoogu juurde. Mõelda tasuks ühiste leerilaagrite pidamisele. Samas on praostkonnas õnnestunud mitmed suurüritused nagu suure reede ristitee rännak. Hästi läks ka teema-aasta Reformatsioon 500 algusteenistus.
Rõõmustav on, et koguduste õpetajad on hakanud väga hästi koos käima ja praostkonna nõukogu tuleb alati vajadusel kokku. Praost tänas kõiki praostkonna töötajaid ja vabatahtlikke.

Tubli muusikatöö
Muusikatöö koordinaator Imbi Laas ütles, et praostkonna traditsioonide hulka kuuluvad I advendil kooride kontsert Raekoja platsil ja juunikuu alguses Nõmme Rahu kiriku aias peetav praostkonna laulupäev. Praostkonnas on 48 muusikut, 30 abilist ja 30 muusikakollektiivi. Tänu kristlike koolide kooridele on laste muusikatöö saanud uue hingamise. 4. juunil on kõik oodatud taas Nõmme kiriku aeda, kus sel aastal on esindatud ka Lääne-Harju praostkond.
Praostkonna venekeelsest tööst tegi ülevaate õp Eha Kraft, kes ütles, et üles on leitud etnilised eestlased, kes eesti keelt ei oska, kuid soovivad järgida luterlikke traditsioone. Nende lapsed aga käivad juba eestikeelses pühapäevakoolis Püha Vaimu koguduses. Muret teeb see, et venekeelne kogudus peab end ise rahastama.

Maakogudustele appi
Piiskop Einar Soone ütles sõnavõtus, et vaimulike aruandeid lugedes torkas silma tänulikkus ja stabiilsus, kuigi aruannete numbriline pool näitab ka teatud kõikumisi. Möödunud aastal oli palju vähem ristimisi. Mis selle põhjuseks on, ei tea. Vähenenud on ka matuste osa. Koguduste sündmuste osa on rõõmustav, eriti tuleb kiita muusikute tööd.
„Täitumas on 50 aastat usuteaduse instituudi õppekoori asutamisest, kus lauldi natuke paremini kui tavalistes koorides,“ meenutas piiskop. „Tänaste kooridega ei anna see aga võrrelda. Nüüd on paljudes kogudustes muusikakollektiivid, kes on võimelised väga heal tasemel muusikat ette kandma.“
Piiskop märkis eraldi kristlike koolide osa, kes on andnud ühiskonda tugeva signaali, kuidas on võimalik õppetööd teha nii, et laste silmad säravad. Kristlikud koolid on leidnud oma kindla suuna, kuidas edasi minna.
Kiitust vääris sinodi korrektne ja täpne ettevalmistus, kus sõnaandmised isegi poole minuti pealt paika pandud. Soone pani südamele mõelda ka väikeste maakoguduste toetamisele. Misjonitöö potentsiaal on siin suur.
Kirikukogu saadikuteks valiti Urmas Arumäe, Matthias Burghardt ja Jüri Ehasalu, praost kuulub kirikukokku ameti tõttu. Praostkonna nõukokku valiti Jaak Aus, Liina Nikiforova ja Meelis Pirn. Ameti tõttu kuuluvad sinna praost ja abipraost. Revidendiks valiti tagasi Jüri Ehasalu.
Aasta juhatuseesimehe kan­didaadiks seati üles Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kauaaegne juhatuse esimees teleajakirjanik dr Indrek Treufeldt.
Sinodi lõputunnil arutleti töörühmades, mis on saja-aastases EELKs ja 500aastases luterlikus kirikus head ja milliseid ettepanekuid teha EELK-le ning Tallinna praostkonnale. Kokku saadi hulk huvitavaid mõtteid, mis vääriksid eraldi käsitlemist.
Tiiu Pikkur

Tallinna praostkond 2016
11 kogudust
Liikmeid kokku 37 998, annetajaliikmeid 5212, täiskogu liikmeid 4054
Teenistusi kokku 2502, pühapäevaseid ja pühade jumalateenistusi 1035
Teenistustel ja ametitalitustel osalejaid 230 028
Kirikukogu liikmeteks valiti Urmas Arumäe, Matthias Burghardt ja Jüri Ehasalu

Teemad:

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)