Tallinnas avati uus sünagoog

23.05.2007 | | Rubriik: Määratlemata

22 miljonit krooni maksma läinud sünagoog on valmis saanud.
22 miljonit krooni maksma läinud sünagoog on valmis saanud.

Kolmapäeval, 16. mail, juutide jaoks tähtsal Jeruusalemma päeval, avati Tallinnas Eesti ja Iisraeli riigijuhtide, Eesti, Iisraeli ja Venemaa pearabide ning rohkete Eesti ja välismaa külaliste osavõtul uus juudi sünagoog.

Pidulikul tseremoonial osalesid meie president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, Iisraeli asepeaminister Simon Peres, Iisraeli pearabi Yona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar ning Eesti pearabi Shmuel Kot. Eesti kristlaskonda esindas Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone.

Siiani oli Tallinn ainus Euroopa pealinn, kus puudus oma sünagoog, sest 1885. aastal pühitsetud ajalooline sünagoog hävis II maailmasõjas. Uus pühakoda on osa tervikust Karu tänaval, kuhu kuuluvad ka juudi kool ja kogukonna keskus.

«Tegu on Eesti ja kogu maailma juudi kogukonna jaoks olulise sündmusega. Tänu Aleksander Bronšteini, George Rohri perekonna ja kõikide teiste jõukohastele annetustele on saanud võimalikuks ehitada suurepärane, ainulaadse välimusega Tallinna sünagoog,» ütles Eesti Juudiusu Koguduse juhatuse esimees Boris Oks.

Tallinna juudi pühakoja ehituseks miljon eurot annetanud Aleksander Bronštein märkis avamisel, et kõikjal maailmas on sünagoogid pööratud Jeruusalemma poole. «Uus sünagoog on Tallinna ja Jeruusalemma vahel eksisteeriva nähtamatu sideme kandjaks ja tunnistajaks Eesti juudielu renessansist ning sidemete tihenemisest eesti ja juudi rahva vahel,» ütles ta. Tallinna sünagoog on pühendatud Bronšteini ema Beila Barski mälestusele.

Eesti arhitektide projekteeritud sakraalhoones põimub traditsiooniline sünagoogiarhitektuur kaasaegse disainiga, üldpinda on selles ligi tuhat ruutmeetrit. Peamine ruum on teise korruse 230 inimest mahutav saal, kus lisaks jumalateenistustele saab ka kontserte korraldada. Saali rõdule mahub 78 inimest, see on mõeldud jumalateenistust külastavatele naistele.

Sünagoogis on väike kiosk, kust saab osta kirjandust, meeneid ja koššertooteid. Lisaks avatakse sõjajärgse Eesti esimene koššerrestoran. Tallinna sünagoogis on ka Eesti ainus mikve ehk rituaalne kümbluskoht, kus lisaks rituaalsele basseinile on riietusruum, dušš ja vann.

Eestis elab praegu ligi 3000 juuti ja neid ühendab kaks organisatsiooni – religioosne Eesti Juudiusu Kogudus ning ilmalik Eesti Juudi Kogukond.

Tiiu Pikkur

2 Kommentaari artiklile “Tallinnas avati uus sünagoog”

  1. Külaline ütleb:

    Artiklis võiks olla ära märgitud ka arhidektide nimed, nad on seda väärt, arvan.

  2. Külaline ütleb:

    N-Liidu algusajal tehti ka traktoristide klubi traktori kujuline.
    Mis antud objekti puutub, siis ma eriti ei usu, et see sobib keskkonda kus ta asub.

Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. (Mt 25:40)