Tallinna tuli vaimuvalgust Saksamaalt Marburgist

Usuteaduse Instituuti saabus 37 kasti religiooniloolisi raamatuid.
Ilmselt ei tea kõik Eesti Kiriku lugejad, et Saksamaal Hesseni liidumaal asub Marburgi-nimeline linnake hästi säilinud keskaegse vanalinnaga.
Paljudele eestlastele on aga see linn väga oluline, sest seal asub kuulus ülikool, kus nad on õppinud, ennast täiendanud või teadustööd teinud. Nende eestlaste hulka kuulub ka käesolevate ridade autor.

Ülikooliga on seotud ka eestlased
Marburgi ülikool on esimene luterlik ülikool Saksamaal ja terves maailmas, mis on olnud luterlik algusest peale (Wittenbergi ülikool eksisteeris juba enne reformatsiooni ja muudeti luterlikuks pärast seda).
Ülikool rajati 1527. a ja et ülikooli patrooniks sai Hesseni maakrahv Philipp, kannab Marburgi ülikool tänapäevani tema nime (sks Philipps-Universität).
Alates ülikooli asutamisest on Marburgi ülikooli au ja uhkus olnud usuteaduskond, kus on õpetanud palju väga nimekaid teolooge.Olgu siin kõige kuulsamatest nimetatud kirikuloolased August Friedrich Christian Vilmar, Hans von Soden ja Tartust pärit Adolf von Harnack, süstemaatikud Wilhelm Herrmann, Rudolf Otto ja Paul Tillich, piibliteadlased Adolf Jülicher, Adolf Deissmann, Walter Bauer, Rudolf Bultmann, Walter Baumgartner, Erich Fascher, Georg Fohrer, Antonius Gunneweg, Werner Georg Kümmel, Walter Schmithals ja Otto Kaiser ning religiooniloolased Ernst Dammann, Hans-Jürgen Greschat ja Kurt Rudolph.
Kuulsaim neist on kahtlemata uustestamentlane Rudolf Bultmann, kes on tuntud eeskätt oma Piibli demütologiseerimisprogrammi tõttu ja kelle nime kannab Marburgis ka üks tänav.
Nagu juba nimetatud, on Marburgi ülikooli usuteaduskonnaga lühemat või pikemat aega olnud seotud ka mitmed eestlased.
Seal on täiendanud ennast Usuteaduse Instituudi rektoraadi juhataja Kadri Lääs, õpetaja mag Hedi Vilumaa ja õpetaja dr Arne Hiob.
Dr Urmas Nõmmik kirjutas oma väitekirja professor Otto Kaiseri juhendamisel ning käesolevate ridade autori doktoritöö juhendajaks oli professor Kurt Rudolph.
Möödunud aastal müüs Marburgi ülikool Marburgi linnale seni evangeelsele usuteaduskonnale kuulunud maja, kus asus religiooniloo instituut.
Selles ajaloolises majas, kus on muuhulgas töötanud ka Rudolf Otto, asus nii professor Rudolphi töökabinet kui ka instituudi raamatukogu. Religiooniloo instituut kolis nn vanasse ülikooli, s.t usuteaduskonna peamajja, ning seal ei olnud enam ruumi iseseisva religiooniloolise raamatukogu jaoks.
 
Eesti teaduse ja kiriku teenistusse
Raamatukogu paigutati laiali erinevatesse hoonetesse ning ühest osast raamatutest pidi ülikool ruumipuudusel loobuma. Ka professor Rudolph pidi loobuma oma kabinetist ja seal olnud raamatutest.
Professor Rudolphi idee oli, et need raamatud võiks saada endale mõni Eestis asuv kõrgkool ja ma soovitasin talle Usuteaduse Instituuti.
Detsembrikuus jõudiski saadetis (37 kasti) Tallinna. Saabunud raamatud ja erialaajakirjad ootavad kataloogimist ning hakkavad nüüdsest teenima Eesti teadust ja kirikut.
Olgu siinkohal tänatud kõik inimesed ja institutsioonid, kes nende raamatute saabumisele kaasa aitasid, eriti Kurhessen-Waldecki kirikuvalitsus, kes raamatute transporti rahaliselt toetas.

Jaan Lahe