Esileht » Uudis » Esileht »

Tallinna Toomkirik senisest kaunimaks

22.09.2004 | | Rubriik: Esileht, Uudised

14. septembril lõppesid Tallinna Toomkiriku fassaaditööd.
Pidulikul koosviibimisel esinesid päevakohaste tervitustega Tallinna linnavolikogu esinaine Maret Maripuu, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ning koguduse juhatuse esimees Raido Rüütel.
Tehtud ja tegemata töödest

Kolme aastaga on renoveeritud fassaad ja katused, vahetatud pehkinud katusekonstruktsioonide osad ning paigaldatud tuletõrje häiresüsteem. Ferseni kabeli ja loodekabeli tsinkplekk-katus vahetati vaskse vastu, vihmaveetorud ja -rennid on saanud restaureeritud osad.
Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ütles tänusõnades, et kõik kaunis ja püsiv on kallis ning tööd kiriku taastamisel jätkub veel pikaks ajaks.
Boris Dubovik tõi ringkäigul välja, et edasine töö on esmajärjekorras seotud akende renoveerimisega, kuivõrd on vaja tagada interjööri ühtlane kliima. Sisetöödest pidas kõneleja oluliseks korrastada paekivipõrand. Pikemas perspektiivis plaanitakse linnapildi imetlejatele osaliselt avada kiriku torn.
Aitab leida hingepidet

Raido Rüütel ütles sündmust kommenteerides, et koguduse jaoks pole päev kuigi tavatu. «Küll on tänane päev eriline kogu ühiskonnale, neile inimestele, kes seda ettevõtmist on rahastanud, otsustamiste juures olnud. Meie saame panna siin oma põlved maha iga päev, ka siis, kui krohvi langeb, see hoone pole sellepärast vähem kirik. Kahtlemata oleme tänulikud iga tehtud töö eest,» lisas juhatuse esimees.
Projekt «Tallinna kirikurenessanss», mis on seadnud eesmärgiks restaureerida kirikuid, konserveerida kultuuriväärtusi, avada ning eksponeerida kirikutorne, kabelieid ja krüpte, püüab omalt poolt kujundada vaimset ja füüsilist keskonda ning aidata leida selle kaudu igaühe hingepidet.
Mis tehtud, on hästi tehtud

2002. aastast on taastamistöödeks viie aasta jooksul kavandatud 80 miljonit. Tänaseks on selge, et taoline suurusjärk jääb kättesaamatuks. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna peasptesialisti Olev Liiviku sõnul kavandati igal aastal teha töid mahus 16-17 miljonit krooni, tegelikkus on võimaldanud aga eraldada selleks 8-10 miljonit.
Liiviku sõnul on kärped seotud rahanappusega linna muudes eelarvelõikudes. Prioriteetsematest sfääridest on enam raha nõudnud sotsiaalsüsteem toetuste ja pensionide tarbeks. Küll tõdes Liivik, et pühakodades tehtud tööde kvaliteediga võib rahule jääda.
Mari Paenurm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)