Tallinna Toomkirik sai palvenurga
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 29. märts 2006 Nr 13/14 /
Paastumaarjapäeval, 25. märtsil õnnistas piiskop Einar Soone Tallinna Toomkiriku põhjalöövis asuva palve- ja meditatsiooninurga koos restaureeritud maaliga «Madonna Kristuslapsega».
Keskpäevapalvusel ütles koguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, et selle päeva palvetesse ühendame kolm sündmust: on maarjapäev, mis viib meid tagasi rohkem kui kaks tuhat aastat, on küüditamise mälestuspäev ja sel päeval jättis eesti rahvas Kaarli kirikus hüvasti president Lennart Meriga.
Piiskop Einar Soone tuletas meelde, et Jeesuse ema Maarja nime kannavad paljud meie kirikud, kunstnikud on läbi aegade saanud inspiratsiooni madonnast lapsega, väga paljud heliloojad on loonud teose «Ave Maria», selle nime eri variante antakse lastele ja lõpuks – Eestit kutsutakse ka Maarjamaaks.
Piiskopi sõnul on tänuväärne, et Toomkirikus on nüüd koht, kus võib omaette palvetada ja Jumala imedele mõelda.
Mõte korrastada ja asetada nähtavale kohale seni kiriku kantselei seinal olnud maal «Madonna Kristuslapsega» tekkis kogudusel juba sügisel. Selleks leitigi seni kasutamata seisnud koht põhjalöövis. Palvenurga ehitaja OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets ütles, et varem sellel kohal midagi taolist olnud ei ole ja nurk valmis vana ja uue ühitamisega.
Muinsuskaitse all olev maal «Madonna Kristuslapsega» on austria kunstniku Joseph Haieri töö aastast 1861 ja kuulub Toomkiriku kunstikogusse. Sellel on kujutatud pilvetroonil istuvat Neitsi Maarjat Jeesuslapsega süles, tagaplaanil 17 inglipeakest.
Tallinna Toomkirikut külastab väga palju turiste. Nii mõnigi neist sooviks hetke kõrvale tõmbuda ja palvetada, selleks on nüüd Püha Neitsi Maarja katedraali nime kandvas kirikus sobiv koht olemas.
«Meil on Maarja ära märgitud epitaafil ja pitsatil, tornis on Maarja kell,» räägib õpetaja Salumäe. «Mõtlesimegi, et võiks olla ka üks nurgakene, kus seda kaunist maali eksponeerida ja rahus palvetada saaks.» Õpetaja rõhutab, et tegu ei ole Maarja kultusega, vaid see on osakene inimlikust vahekorrast Jumalaga. See on üks võimalus, mida kirik pakub teekäijatele, tulgu nad siis lähedalt või kaugelt. Kuidas see omaks võetakse, näitab aeg.
Tiiu Pikkur
