Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tallinna Niguliste muuseum on taas avatud

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /


Niguliste kiriku avamisel oli kohal ka peapiiskop Urmas Viilma, paremal Boris Dubovik.  Rait Tuulas

Eesti Kunstimuuseumi filiaali Niguliste muuseumi uus klaaslift ja taevakorrus avati 10. märtsil. Ligi aasta kestnud rekonstrueerimistööde järel saavad külastajad esmakordselt avastada keskaegset kirikutorni.   

Eesti Kunstimuuseumialluvuses oleva kirikuhoones asuva muuseumi avamisel olid kommunikatsioonispetsialisti Kristjan Roosi sõnul kohal ka peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe. Tõenäoliselt suureneb huvi muuseumi vastu veelgi tänu torni paigaldatud liftile. Uudistamist on aga kirikuhoones rohkemgi: lisakorruse on saanud kiriku põhjaosa väike kabel, avatud on kiriku ajalooline portaal ja trepikäik. 

„Aegamööda kujunes lihtsast ja ahvatlevast mõttest välja selge arusaam, miks Niguliste uut klaaslifti vajab. Tegu ei ole pelgalt sooviga näidata moodsa tehnoloogia võimekust või tuua linnarahvani torni kõrgeimalt korruselt avanev imeline vaade vanalinnale. Meie eesmärk on laiem kui Niguliste kiriku ja selle hoone seinte vahel eksponeeritud kunstiteoste ehk kristliku pärandi (mis on ju õhtumaade kultuuripärandi osa) elushoidmine ja säilitamine. Meie eesmärk on kasvatada Niguliste ja kõik seda ümbritsev suureks, anda pärandile veel suurem tähendus kui seni ja teha seda nii, et kaasaegne inimene seda mõistaks,“ ütles Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme avamiskõnes. 

Klaasliftiga saab sõita läbi nelja korruse 50 meetri kõrgusele paigaldatud vaateplatvormile, kust avaneb panoraamvaade linnale. Põhjust kirikmuuseumi minna pakuvad ka avatud vanad trepikäigud, tornis avatud ajalooliste kirikukellade püsiväljapanek ja torni ajalugu tutvustav näitus. Üldse tuleb kirikus neli püsinäitust. Tõenäoliselt pakub Niguliste kirik kõneainet sel aastal veel ohtralt. Mai alguses avatakse 13. sajandil ehitatud pühakojas näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. 

Rita Puidet