Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Tallinna Kaarli kogudus rõõmustas lõikustänupühal

12.10.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

 Tallinna Toompea Kaarli kirikus (fotol) avati põhjalöövi remonditud põhjasein. Lõikustänupüha temaatilisel laadal kogutud raha leiab sihtotstarbelise rakenduse jätkuvate remonditööde heaks.
Milliseks kujuneb Kaarli kiriku interjöör pärast remonditööde lõpetamist, said koguduseliikmed aimu läinud pühapäeval, mil üle hulga aja oli põhjalööv tellingutest vaba, k.a seni krohvi all varjul olnud ja nüüd osaliselt avatud paekivist sokli osa.
Senisest kordades heledam seinatoon hakkas kirikulistele esimesena silma. Kitsamale ringile on teada, millist vaeva soovitud tooni leidmine nõudis. Abiõpetaja Jaak Aus vahendab Eesti Kirikule, et sobiva värvilahenduse juurde jäädi pärast enam kui 70 erineva tooni kirikuseinale proovimist.
Täpselt ei ole teada, millal värviti viimati Kaarli kirikuruumi. Ulatuslikum remont võis toimuda 1920ndatel, mil paigaldati elekter, altariruumi on aga viimati värvitud 1980. aasta olümpiamängude eel ning pruuni värvi soklit on hiljemgi mitmel korral üle võõbatud.
Tööd jätkuvad tellingutesse sätitud lõunalöövis, kus loodetakse lõpetada esimeseks advendiks. Õp Ausi sõnul ei saa täpselt midagi prognoosida, tempo ning tööde ulatus sõltub raha laekumisest ning ilmaoludest. Olenemata sisekliimast ei saa seinatöid teha, kui välistemperatuur langeb alla seitsme soojakraadi, mis muudab kiriku välisseinad värvimiseks ebasobivalt jahedaks.
Jaak Aus kinnitab, et tööde edukus sõltub Eesti riigi ja Tallinna linnavalitsuse suuremeelsusest, aga kindlasti igast lahkest eraannetusest: «Peame väga oluliseks levitada sõnumit, et teretulnud on iga väike annetus, mitte üksnes suured rahasüstid.» Olenevalt remondi intensiivsusest jätkatakse kas nii, et kirik jääb koguduslikuks eluks avatuks nagu praegu või see suletakse mingiks perioodiks. Kogudus pole maha matnud ka ammust plaani võtta kasutusse kogu kirikualune kelder.
Kuningas Karl XI järgi nime saanud Kaarli kirik pühitseti 1670. aastal, hävis Põhjasõjas ning ehitati uuesti Tallinna suurima pühakojana arhitekt Otto Pius Hippiuse kavandi järgi 19. sajandil. Hoonele paigaldati nurgakivi 1862. aastal. 
Esimene jumalateenistus peeti 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist. Praegu on hoone kodukirikuks EELK liikmerohkeimale kogudusele.
Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)