Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Tallinna Jaani kogudus sai uue juhatuse esimehe

26.05.2021 | | Rubriik: Kirikuelu, Persoon kaasajast

EELKs kestab koguduste juhtorganite ja praostkonna sinodisaadikute valimise periood. Tallinna Jaani kogudus on 1600 annetajaliikmega EELK 169 koguduse seas liikmete arvu poolest teisel positsioonil. 13. mail kogunes 15-liikmeline nõukogu ja valis uue juhatuse. 

Kauaaegne koguduse juhatuse liige ja ligi 17 aastat juhatust juhtinud Peeter Grossberg teatas, et oleks õnnelik, kui saaks juhtimise üle anda, aga oleks valmis uut juhatuse esimeest toetama. Nõukogu toetaski Peeter Raudsepa saamist uueks juhatuse esimeheks. Koguduse juhatuse esimeheks valitud Peeter Raudsepp tegi ettepaneku, et Peeter Grossberg võiks jätkata aseesimehena, sest tal on tema teadmisi ja oskusi väga vaja ja ta on harjunud temaga koos töötama juhatuses. Peeter Grossberg valitigi juhatuse aseesimeheks. 

Juhatusse valiti viis inimest. Lisaks esimehele ja aseesimehele Rein Voog, Jaanus Põder ja Even Tudeberg. Juhatusse kuuluvad ameti poolest ka koguduse õpetajad Jaan Tammsalu, Arne Hiob, Eve Kruus ja Annely Neame

Valiti Tallinna praostkonna kaks sinodisaadikut ja asendusliiget. Saadikuteks valiti Rein Voog ja Urmas Arumäe, asendusliikmeteks Peeter Raudsepp ja Peeter Grossberg. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Krista Tuulik ja Hallan Pärss.

Tallinna Jaani koguduse vastvalitud juhatuse esimees Peeter Raudsepp (snd 1970) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees. Koguduse Facebooki lehel tutvustab Jaanus Põder oma head sõpra Peeter Raudseppa. 

Mõlema esivanemad on pärit Lõuna-Eestist Kanepi vallast. „Valla keskel on Kanepi alevik ning omakorda selle keskel imeline maakividest Kanepi Jaani kirik. Eriliseks teeb selle kiriku veel asjaolu, et tornitippu ei ehi mitte rist ega kukk, vaid hoopis koidutäht. Ühel pool alevikku asub Kooraste küla, kust on pärit Peetri esivanemad, ning teisel pool Jõksi küla, kus on minu juured,“ kirjutab Jaanus Põder. „Oleme mõtisklenud, kas meie esivanemad tõenäoliselt teretuttavatena oleksid eluilmaski võinud jumalateenistustel Kanepi kirikus sama koguduse liikmetena ette kujutada, et kunagi sada aastat hiljem kohtuvad nende järglased Tallinnas, leiavad sealt oma Jaani kiriku, kuid ikkagi peavad ka kalliks oma esivanemate Kanepi Jaani kirikut.“

Töö ja sõprus

Kaks meest kohtusid 2003. aastal Eesti Postis. „Mina töötasin sel ajal ettevõtte peajuristina, kui Peeter asus juhatuse esimeheks. Leidsime kiiresti ühise keele, meid mõlemat tiivustas soov midagi olulist ära teha,“ vahendab Jaanus Põder. „Peeter oskas enda ümber luua tugeva meeskonna ning käituda pigem teejuhi kui korraldusi jagava ülemusena. Kui meie aeg oma ametites 2007. aastal lõppes, siis avastasime, et olime hakanud veel rohkem suhtlema kui varem. Võib-olla mitte ajaliselt, kuid sisuliselt.“ 

Jaanus Põderi sõnul on nad olnud kirikute külastamise fännid, eriti reisidel. „Oleme vastastikku jaganud lugusid ja kogemusi nn muuseumkirikutest, kus on küll palju kunsti ja hiilgust, kuid pole hinge; väikestest küla- ja kodukabelitest, kus pole peaaegu mitte midagi, kuid on väga palju seda miskit; lennujaamade palvetubadest, kus on tunda maailma kihutamist, kuni Oxfordi ülikooli kinniste kabeliteni, kus on raske isegi hingata, sest seal on juba seitsesada aastat õpilased palunud armu ja kaitset õelate õpetlaste eest ning õpetlased rumalate õpilaste eest.

Me otsisime seda vaimsust, mida silmaga ei näe, kuid mida südamega tunneb. Ühel hetkel avastasime Tallinna Jaani kiriku kolmapäevased hardushetked. Algajatele kristlastele sobiv formaat: mitte liiga pikk, mitte liiga liturgiline, aga samas väga sisukas. Hakkasime kalendris märkima kolmapäevalõunaid endal hõivatuks. 

Esialgu jätsime siis üks kord nädalas toidulõuna vahele ja asendasime selle vaimutoiduga. Hiljem leidsime, et otse töömelust tulles ei suuda ümber lülituda ega keskenduda piisavalt, mistõttu võtsime veel rohkem aega, et koos eelnevalt einestada, arutada, mis hingel, ning siis juba rahulikul meelel tulla kirikusse. Sealt algas meie side Tallinna Jaani kirikuga.“

Sõbrad käisid hardushetkedel aastaid, enne kui õpetaja Jaan Tammsalu neid ühel hetkel kõnetas. „Istusime alati sama koha peal ja olime igal nädalal kohal. Jaani huvitas, kes me oleme ja miks meid muul ajal näha pole kui ainult hardushetkedel. See oli kutse. Saime mõlemad aru, et tahame palju rohkemat ja kohemaid astusime ka Jaani koguduse liikmeteks. Ja tõime kaasa ka oma pered ja sõbrad.“

Hardushetkedest kujunes traditsioon, kus nad alati püüdsid kohal olla, kui Tallinnas oldi. „Sattusime sellest formaadist sõltuvusse, sest meiega hakkasid seal juhtuma väikesed imed. Leidsime otsitud vaimsuse ja erudeerituse kõigi õpetajate mõtisklustest ja Toomas Paulilt, kes on veel eriline kingitus.

Aga avastasime midagi veelgi erilisemat. Nimelt on seda juhtunud kõigi õpetajatega ja korduvalt, et kui võtsime Peetriga enne hardushetke üles mõne teema, mis muret tegi või mis lihtsalt otsis vastust, siis ei olnud haruldane see, et õpetaja läbi Piibli õpetuse sedasama teemat justkui jutu jätkuks edasi käsitles. Alguses pidasime seda lihtsalt huvitavaks kokkusattumuseks, seejärel soovtõlgendamiseks, kuid ühel hetkel andsime alla – olime leidnud koha ja viisi, kus me suudame aru saada ja uskuda, kui Jumal meiega kõneleb.“

Inimeste inimene

Jaanus Põderi hinnangul ei tasu liialt üle tähtsustada koguduse nõukogu ja juhatust, sest need erinevad oluliselt ettevõtete omadest ja on oluline, et kõik sinna valitud sellest ka ühtmoodi aru saaksid. „Kõigi valitute roll on olla abiks, toeks ning vähendada peaõpetaja ja abiõpetajate töökoormust, mitte genereerida seda juurde. Teha ära töid ja võtta endale vastutus nendes valdkondades, kus võimalik, et õpetajad saaksid keskenduda maksimaalselt koguduse vaimsusele, mis ongi päeva lõpuks koguduse tegelik kvaliteedimärk.

Me ei peaks liialt keskenduma paberil arengukavadele ega nende täitmisele. Ma ei ole kindel, kas kirikul üldse peaks arengukava olema. Kas me peaksime kogudusena kogu aeg kuhugi mujale veel arenema kui osadusse Jumalaga? Ettevõtluses ja riigis on arengukava väga normaalne ja vajalik. Aga kirik ei ole ettevõte ega ka riik!“ ütleb Jaanus Põder. „Kirik ja kogudus ei ole asi iseeneses, keset linna üks ilus hoone ja hulk inimesi, kes siin käivad. Me oleme osa EELKst, osa Tallinnast, Eesti Vabariigist, osa eesti rahvast, osa maailmast. On oluline, et me mõistaksime teisi ja oleksime ise arusaadavad teistele.“

Peeter Raudsepa juures imetleb ta tema tugevat visioonivõimet. „Peeter suudab kergesti kaasata ja sütitada. Juht ei pea alati teadma vastuseid kuidas-küsimusele, vaid leidma kaasteelistega ühisosa kuhu-küsimusele. Peeter on inimeste inimene, tal võiks päris raske olla nt start-up’is (idufirmas – toim.), kus ei ole ühtki inimest. Tema on eelkõige hea kuulaja, algataja, käimatõmbaja ja olulistes kohtades vankumatult läbi seina mineja, kui nii on õige ja põhjendatud. Peetril on sildade loomisel annet.“

Jaanus Põder ütleb, et Tallinna Jaani kirik on väga heas seisus. „Meil on suur ja tegus kogudus, nii et saab leida kompetentsi igast eluvaldkonnast, et aidata kaasa koguduseelule. Igaühel meist on oma anne või oskus, millega saame panustada. Kõik saavad kinkida suurimat, mis meil on – aega.“ 

Peeter Grossberg sai EELK kuldse tänumärgi

Peeter Grossberg on olnud Tallinna Jaani koguduse juhatuse esimees ligi 17 aastat. Meeli Küttim.

17. mail pärast jumalateenistust andis õpetaja Jaan Tammsalu Peeter Grossbergile, kes on olnud koguduses 29 aastat juhatuse liige ja ligi 17 aastat juhatuse esimees, üle EELK kuldse tänumärgi. Tänumärk antakse vähemalt veerand sajandit EELKs tulemuslikult teeninud töötajatele ja vabatahtlikele. 

Õpetaja Tammsalu avaldas tänu suure töö eest mehele, kellega koos on ta koguduses ligi 17 aastat päev-päevalt koos käinud. Sinna jääb ka see poole aasta pikkune periood, mil Jaani kirik remondis oli ja igal teisipäeval koos asjaosalistega ehituskoosolekuid peeti tööde edenemise jälgimiseks.

„Peeter Grossberg on üks vähestest EELK koguduste juhatuseesimeestest, kes peaaegu 90% pühapäevadest on astunud koos õpetajatega altari ette, et olla üks nendest, kes hoiab karikat armulaua jagamisel,“ ütles Jaan Tammsalu. „Ta ei ole olnud lihtsalt see esimees, kes aeg-ajalt käib koosolekuid juhatamas, vaid esimees, keda on kirikuskäijad pidevalt näinud. Ta on aastaid olnud ka jõulukuuskede kirikusse toomise peaorganisaator ja on ise alati saega kohal olnud. 

Paljutki on tänu temale Jaani kirikus korras olnud ja korda saanud. Kuna ta on tehnilise kõrgharidusega inimene, siis väga paljud asjad, mis puudutavad elektrit, valgustust, valvesignalisatsioone jms, on siin korras tänu sellele, et Peeter on neil asjadel silma peal hoidnud. Ta teeb asju, milleks võiks kutsuda kohale spetsialisti.“

Tallinna Jaani koguduse juhtorganite valimiste järgseid materjale sirvis koguduse Facebooki lehel

Sirje Semm

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! (1Kr 3:11)