Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tallinna Jaani kirikus tööd edenevad

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

ImageTallinna Jaani kirik sai valmis aastal 1867. 140 aastat on kogudus suutnud hoonet väikeste vahendite ja lühemaajaliste abitöödega käigus hoida, kuid nüüd oli tõesti saabunud kapitaalremondiks hädavajalik aeg.

Tallinna südalinnas Vabaduse platsil paikneva pühakoja põrand oli ohtlikult vajunud, kõrgele seintele paigaldatud radiaatorid, mis ei ole sellisele hoonele ette nähtud, oli vaja asendada põrandaküttesüsteemiga. Orel ja altarimaal vajasid restaureerimist, põranda vajudes rippusid orelirõdu kandepostid õhus.

Tööd on kavandatud viiele kuule – taasavamine peaks toimuma 10. juunil. Küsin, kas õpetaja Jaan Tammsalu on arvestanud võimaliku viivitusega, eriti täna, kui on palju juttu tööjõu voolust raja taha ja probleemidest seoses ehitusmeestega.

Tammsalu vastab: «Meid on hoitud, imeliselt kantud, inimeste avatus, annetusvalmidus, soov aidata ja kaasas olla on aidanud teha tõeliselt kvaliteetset tööd ja püsida graafikus.» Praegu ta ei näe takistusi, miks ei peaks 10. juuni teenistus toimuma juba Jaani kirikus. Restaureerimisfirma Tarrest teeb korralikku ja kiiret tööd.

Koguduse avatud käel

Jaan Tammsalu rõõmustab paljude asjade üle: et koostööpartnerid on olnud pühendunud, et tänapäevased vahendid lubavad väga kvaliteetset restaureerimistulemust, et Niguliste ja Rootsi-Mihkli kirik avasid oma uksed ning koguduste liikmete igapühapäevased annetuskasti lastud ümbrikud on olnud toeks.

«Kui rahast rääkida, siis määras asjade kulu meie koguduse julge otsus loota Jumalale ja võtta remondiks laenu. Oleme Eestis ainus kirik, kus kogudus omalt poolt paneb 9 miljonit ning seda teades tulid linna ja riigi juhid oma toetusega.»

Koguduse liikmed, kel ehitusega seost, on paljudel töölõikudel aidanud. Nii organiseeriti tellingud ja ehitatakse ratastoolitee, samuti paigaldati vihmaveetorud kiriku ümber. «On tunda väga hoolivat suhtumist, et see on meie kirik, meie kuningakoda, me ei taha olla võlgades ja meie-tunne vist ongi õigel teel hoidnud, sest Tema ees on võrdsed ükskõik millise summa annetajad.»

Üllatas paekivi

Õpetaja Tammsalu isiklik suurim üllatus on omaaegse ehituse paekivi kvaliteet. Võimsad võlve toetavad postid on laotud meeter korda meeter laiadest ja umbes 20 sentimeetri kõrgustest hallikassinistest tugevaist Lasnamäe täispaekividest.

Kiriku sees olevad sambad, vööndkaared ja roided jäävadki nüüdsest paljaina sisevaadet ilmestama, aastatega tekkinud augud-augukesed on restauraatorid täitnud paekivi peenseguga nii, et neid pole nähagi.

Rõõmustab ka uus värvilahendus helekollases toonis seinte, sinaka pae ja valgete lagedega. Kõik muutub valgeks, helgeks.

Põrandasse on paigaldatud 13 km pikkuses soojaveetorusid. Põrandaalune on tugevasti kinni vibreeritud ja betoonist põrand valatud. Ka öösel töötavad freesid ja liivapritsid. Seinu, aknakaari veel krohvitakse.

Lisaks kirikus toimuvale töötavad iga päev veel kolmes eri paigas restauraatorid. Pingid on juba uuendamisel, aknaidki viiakse järjest samasse töökotta restaureerimisele. KAR-Grupi kahes töökojas uuendatakse kõik lühtrid, seinabraad ja altarimaal.

«Pilt, mis juba täna avaneb Jaani kirikus ja restaureerimistöökodades, on ime. Maret Maripuu, Peeter Grossberg, Andres Jagomägi on need meie koguduse juhatuse liikmed, kes on andnud väga suure panuse selleks, et ime on võinud sündida,» ütleb koguduse õpetaja.

Altarmaalist

Jaan Tammsalu ütleb, et kogudus on hakanud altarimaali restaureerimise lugu nimetama Johannese ilmumiseks, sest nagu tumedast ööst, kus raske oli kedagi ära tunda, ilmus juba puhastustöö alguses nähtavale apostel Johannese kuju. Tema, ainus, kes jäi Jeesusega ristil, on ka Jaani koguduse kaitsepühak.

Nüüd on ilmunud ka Maarja. Jeesus ristil oli seni ainus äratuntav figuur. Altarimaali «Kristus ristil» on teinud Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik Karl Gottlieb Wenig (1830–1894).

Nõukogudeaegsed lakikihid tupsutatakse paari ruutsentimeetri haaval hästi ettevaatlikult lahti ning tulemuseks on jälle esteetiliselt nauditav kunstnikutöö. «Kui veerand pinda oli puhastatud, kutsus restaureerija mind vaatama, et nad pole maali ära vahetanud,» ütleb Jaan Tammsalu.

Juune Holvandus