Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Taimo Terasmaad meenutades tema 100. sünniaastapäeval

05.04.2017 | , | Rubriik: Persoon minevikust

Taimo Terasmaa koos abikaasa Martin Terasmaaga, Viljandi praosti ja Pauluse koguduse õpetajaga, 1973. aastal. Perekonna arhiiv

Küünlakuu alguses tähistati Viljandis organisti ja koorijuhi Taimo Terasmaa 100. sünniaastapäeva (3.02.1917–19.09.1998).

Viljandi Pauluse kirikus toimus mälestusteenistus, kus orelit mängis Taimo üks tütardest Mari Põld ja vaimulikuna teenis õp Hedi Vilumaa. Kirikust suunduti Viljandi Vanale kalmistule, kus süüdati mälestusküünlad Taimo ja Martin Terasmaa haual, ning seejärel koguneti koosviibimisele Terasmaade omaaegses kodumajas Lõuna tänava pastoraadis. Tänu ja austusega oli kokku tulnud mitu põlve Terasmaade järeltulijaid.

Lapsepõlve aeg
Taimo Terasmaa (neiuna Saidlo) sündis Narva-Jõesuus 3. veebruaril 1917. aastal. Tema isa Jakob oli tsaariarmee ohvitser ja viibis tütre sünni ajal sõjaväeteenistuses Venemaal. Isa oli lõpetanud Treffneri gümnaasiumi, seejärel õppis õigusteadust Tartu ülikoolis, kust 1916. aastal mobiliseeriti armeesse. Ema Alma lõpetas Tartus Grassi kõrgema tütarlastekooli ning saanud saksa keele õpetaja kutse, töötas koduõpetajana aadliperekondades Petrogradis ja Moskvas, hiljem aga kooliõpetajana kodumaal.
Taimo lapsepõlv möödus algul Tormas ema vanematekodus. Isa naasmisel Eestisse aga Narva-Jõesuus, kui isa töötas Narvas õppekompanii ülemana, ema aga Narva ühisgümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kooliteed alustas Taimo Narva 3. Eesti algkoolis. Kaheksa-aastaselt alustas klaveriõpinguid. Oma sünnilinnast mäletas Taimo, kuidas linn oli ilus ja suure jõega ning kuidas vene kiriku kellad mängisid igal õhtul haruldast kellamängu.
Kui 1927. aastal suunati isa Võrru, sai ema töökoha Navi algkoolis, kus jätkas oma kooliteed ka Taimo. Pärast algkooli lõpetamist õppis ta Võru ühisgümnaasiumis, kus muusikaõpetajaks oli tollal Võrus töötanud organist ja helilooja Peeter Laja. Lauldi palju isamaalisi ja kirikulaule ning osaleti Võru Katariina kiriku hommikupalvustel.
Võrust suundus perekond elama Tallinna, Taimo jätkas õpinguid I tütarlaste gümnaasiumis. Koolis toimusid iga päev hommikupalvused ja kord nädalas pidas neid õigeusu preester Nikolai Päts, kes oli Konstantin Pätsi vend.
1936. aastal, pärast gümnaasiumi lõpetamist seisis ees kutsevalik ja oma tädi soovitusel langetas Taimo otsuse lasteaedniku kutse kasuks ning asus õppima Elfriede Lenderi lasteaednike eraseminaris, mille lõpetas 1938. aastal. Suviti töötas ta kasvatajana Vääna-Jõesuus laste suvelaagris ja seal tutvus ka oma tulevase abikaasa Martin Terasmaaga, kes oli samas abiks laste juhendamisel.

Töö
1938. aasta sügisel asus 21-aastane Taimo esimesele töökohale Viljandi Linna Lastekaitseühingus lasteaednikuna. Sama aasta novembris toimus Viljandi Jaani kirikus laulatus Martin Terasmaaga, kes töötas Viljandi tütarlaste gümnaasiumis usuõpetajana. Viljandis sündis perre esimene tütar Mari.
1940. aastal suunduti elama Tõstamaale, kus Taimo töötas lasteaednikuna laste suvemängumurul. Pärast lühikest aega seal asuti elama Tartusse, kus jätkus töö lasteaednikuna Tartu Ropka linnaosa käitiste lasteaias kuni Saksa okupatsioonini. Saksa ajal Taimol töökohta ei olnud. Martin töötas tollal Tartu vikaarõpetajana, põhiliselt Jaani koguduses, kus asendas ka saksa koguduse õpetajat.
1942. aastal sündis perre teine laps, tütar Riina. Oli sõjaaeg ja Tartut pommitati. 1944. aastal suunati Martin Harjumaale Harju-Risti koguduse õpetajaks. Taimo oli kodune, kasvatas lapsi ja talitas loomi. Elati Aru kirikumõisas, kus peeti ka leerikooli ja kus Taimo õpetas kirikulaulu. Noorel perenaisel oli palju tegemist ning Taimo meenutuste järgi oli see tema elu üks raskemaid perioode. Lapsed olid väikesed ja tööd palju, 1946. aastal sündis perre kolmas tütar Anne.
1948. aasta jõuludeks koliti Kullamaale, kus peagi tekkis vajadus organisti järele ning Taimo asus 1953. aastal õppima UKK kirikumuusika osakonda. 1954 asutas ta ka koguduse laulukoori, mille proovid toimusid pastoripere kodus.
Koguduse koori kõrval juhatas Taimo mõnda aega ka Kullamaa rahvamaja segakoori ja töötas Silla seitsmeklassilises koolis arveametnikuna, Kullamaa metskonnas ja hiljem ka kohalikus haiglas. Kirikumuusiku töö oli Taimole väga hingelähedane, haarates teda täielikult. Koguduse koorijuhina töötas ta 1967. aastani, aastatel 1957–1967 oli koguduses organist.

Viljandi aeg
Viljandisse saabuti 1967. aasta 1. advendiks ning töö organisti ja koorijuhina jätkus Viljandi Pauluse koguduses. Senta Toominga poolt hästi ettevalmistatud hea tasemega naiskoor pakkus Taimole tõelist rõõmu. Saanud töökoha Karula lastekodus muusikalise kasvatajana, rääkis ta oma kasvandikest suure südamesoojusega.
Viljandi perioodil juhatas Taimo ajuti ka Kolga-Jaani koguduse segakoori ja oli organistiks; samuti Kõpu koguduses ja mujal, kus ta koos abikaasa praost Martin Terasmaaga jumalateenistustel kaasa teenis.
Terasmaade kodu Viljandis Lõuna tänaval oli avatud paik väga paljude inimeste jaoks. Seal on peetud suuremaid ja väiksemaid koosviibimisi oma pere ja kirikurahvaga kuni sinoditeni välja. Kõiki tulijaid tervitati lahkelt ja nii oli reaalselt võimalus Terasmaade kaudu osa saada Jumala elavast õnnistusest.
Taimo oli erakordselt rõõmus ja optimistlik inimene, kellel seisis silme ees ja suus ainult hea. Ta oli täis naeru, nalja ja krutskeid, julgust ja helgust. Kohtumine temaga oli ere ja mõjukas paljude jaoks. Kuidagi ei saa mainimata jätta Taimo eestiaegse proua väärikust ja elegantsi, tema kübaraid, lendu, žeste! Oma lastele ja suurele perele, aga ka kõikidele teistele, kes tema lähedal ja koguduste peres koos on olnud, on ta pärandanud palju kallist vara.
Taimo suri 19. septembril 1998 Viljandis ja on maetud abikaasa Martini kõrvale Viljandi Vanal kalmistul. Oma elule tagasi vaadates oli Taimo tänulik: „On olnud palju ilusaid päevi, olen saanud osa rohkest ilusast, heast ja ülevast ja olen tohtinud olla selle vahendajaks paljudele. Jumala heldus on suur! Tema nimi olgu kiidetud.“
Hedi Vilumaa
Mari Põld

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)