Tahtejõu ja kasvatuse ülistuseks
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 19. veebruar 2014 Nr 8/9 /
Tahtejõul on inimese elus hindamatu osa. Võiks öelda, nagu elaks tahtejõud iseseisvat elu, millel pole inimese endaga vahel isegi seost. Mõtlen siin vastsündinuile, kellel on vaatamata mingile tervisekahjustusele tohutu elutahe. Seda olen arstidelt korduvalt kuulnud.
Enamasti räägime tahtejõust kui kasvatuse tulemusest, ajaga omandatud iseloomuomadusest, mida kelleski on rohkemal või vähemal määral. Vestlusel Tiit Salumäega oli kõneks ka laste kasvatamine. Assessor toonitas lapsele soodsa kasvupinnase loomise ning täiskasvanu tarkuse ja kannatlikkuse olulisust. Teedy Tüür kirjutab: «Kasvatus? Õpeta last ootama, enda järel koristama, oma tahtmistele kriitiliselt vaatama, ligimese heaks millestki loobuma, vanemaid austama, sõnade, raha ja kaaslaste väärtust hindama, tööd armastama, aega, elu, loodust ja vabadust õigesti kasutama, tühisust ja valet põlgama, puhtust hoidma ja palvetama. Siin on hariduse vundament.»
Käimasolevate olümpiamängude ja eelseisva iseseisvuspäevaga seoses ei oma mõni eespool nimetatud oskus või tegevus tähtsust, küll aga tahtejõud – tahe pingutada iga hinna eest, loobuda eesmärgi nimel paljustki meeldivast. Seda tulemust oleme poolteist nädalat teleülekannete kaudu nautida saanud küll uisuväljakul, küll suusaradadel. Ja tavalisest rohkemal määral mõtleme iga aasta veebruaris alates Tartu rahu aastapäevast iseseisvuspäevani välja noorte meeste tahtejõule vabadussõjas.
Meie kohus on tahtejõudu ja oskusi kasutades tüürida oma riik jäämägedest ohutult mööda. Luuletaja Elo Viiding küsib luuletuses «Rammus aeg» valulikult «millist aega mul oodata ongi // mida mul aknast vaadata ongi // siin kus mu silmad ei näe // siin kus ma palveid ei loe // sest keegi võib kuulda Ta nime /—/ millist aega ma tahan // milline tahab mind». Ja õigus on nii luuletajal, kes ühiskonna valupunktidele viitab, kui assessoril, kes optimistliku kristlasena teab lahendust nende kõrvaldamiseks. Meie tahtest sõltub, kas täidame selleks oma elu palvetega.
Rita Puidet
