Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Tähelepanu all kiriku­muusikud ja -muusika

12.10.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Prof August Topman esitas 1930. a oktoobris liturgilisele komisjonile kirikumuusikute ettevalmistamise kava. See nägi ette köstrite-organistide ettevalmistamise usuteaduslikes ainetes konsistooriumi juures, tegeliku kirikumuusika õpetamisega pidi tegelema aga konservatoorium.
Tegeliku kirikumuusika all mõeldi jumalateenistuse muusikalist kujundamist nii orelimängu kui koorilauluga. Ette nähti ka kehvemate õpilaste toetamist stipendiumiga. Kava kiideti heaks.
Peale selle arutas liturgiline komisjon lauluraamatute olukorda. Kuna saadud oli hulk uusi laule, soovitati tungivalt senist lauluraamatut revideerida.
Otsustati 3.–4. detsembril kokku kutsuda I Eesti kirikumuusika kongress. Ka siin oli eestvedajaks prof Topman, kes esitas vastava kava.
Teemasid oli selles ette nähtud neli: 1) kirikumuusika tähtsus ja ülesanne inimese igapäevases elus, 2) üld­ülevaade kirikumuusikast, 3) rahvuslik kirikumuusika, 4) meie kirikumuusika suund ja viiside valik. Ühtlasi taheti võtta arutluse alla kirikuelu ja -muusika uuendamine ning edendamine.
Õhtuti oleks peetud jumalateenistusi Tallinna kirikutes. Kõnelema oli palutud kirikumuusikute August Topmani, Mihkel Lüdigi, Karl Tuvikese jt kõrval ka vaimulikud prof Rahamägi, praost Grünberg, assessor Sommer, koguduste esindajana advokaat Kuuskmann jt. Kutsuda kavatseti ka külalisi Lätist ja Soomest.
Konverentsil arutati lastetööd
24.–26. oktoobrini leidis Saalemi palvelas aset I ülemaaline lastejumalateenistuste ja pühapäevakoolide konverents. Sõnavõtjaid oli palju. Arutleti, kuidas pidada lastejumalateenistusi ja korraldada pühapäevakoolide tööd, kuidas kaasata sellesse lastevanemaid jne. Sõnavõtjate hulgas oli ka prof August Topman, kes rääkis muusika osast lastejumalateenistustel.
Teenekas kirikumuusik toonitas, et laulu sisu tuleb enne õppimist lastele selgeks teha, viis ei tohi olla keeruline ja laulda tuleb ühehäälselt. Õpetamisel peab valitsema «elav vaim ja värske meeleolu». Jumalateenistusel on soovitav laulda vähem salme, aga rohkem laule.
Ka lastejumalateenistusel on vajalik liturgia koos palvete, patutunnistuse, pühakirja lugemise, õnnistamise ja vastulauludega. Topmani mõte jätta lastejumalateenistusel ära usutunnistuse lugemine põhjustas lahkarvamusi.
25. oktoobril oli Tartu Ülikooli kirikus kontsert viiuli- ja orelimuusikast, mis algas vanema ja lõppes kõige värskema loominguga, «luues keskpärase kontserdi meeleolu».
Arvustaja Eduard Visnapuu leidis, et viiulikunstnik Robert Peenemaa avaldas oma võrdlemisi sümpaatse kooli juures vaid vähesel määral küpsust. Häirisid vasturääkivused tempode tabamisel ja fraseerimisel.
«Pole küllaldaselt kasu tehniliste raskuste võitmisest Bachi «Ciaconnas», kui teose sisemisest ilmest arusaamine kõigub,» kirjutas Visnapuu. Kõik see kehtis ka Mendelssohni «Andante», Sindingi «Andante», Raffi «Kavatiini» jt teoste puhul. Rahul polnud arvustaja ka organistina üles astunud Alfred Karafiniga (Karindi).
5. oktoobril tähistas Tallinna Jaani noortekogudus oma esimest aastapäeva. Õpetaja Kubo oma jutluses rääkis töötegijaist Issanda viinamäel.
Õpetaja Hasselblatt jätkas teemat, arutledes, millised peame olema, et olla kõlblikud selliseks tööks: me ei tohi olla uhked oma jõule ja mõistusele, vaid peame lootma Jumala abile.
Jumalateenistusel oli rohkesti muusikat. Kogudus võttis sündmusest suurel hulgal osa. Pärastisel koosviibimisel osalesid külalistena esindused Pärnu Eliisabeti, Rakvere jt kirikutest.
Pauluse koguduses mitu tähtpäeva
Lõikustänupühal tähistas Tartu Pauluse kogudus oma sünnipäeva. 20 aastat tagasi oli Pauluse kogudus eraldunud Maarja kogudusest, mis oli liiga suureks kasvanud. Uue koguduse esimene jumalateenistus, mis peeti rahvarohkelt 12. septembril 1910, leidis oma pühakoja puudumisel aset veel Maarjas. Uus kogudus oli 16 000-liikmeline. Uus kirik sai 1917. aastal nii palju valmis, et seal oli võimalik juba jumalateenistusi pidada. Ainulaadne altarikuju pühitseti 17 märtsil 1923.
Samasugust juubelit pidasid ühes kogudusega ka õpetaja Arnold Habicht ja köster Emil-Alfred Paigaline.
Õpetaja Habicht oli sündinud 30. mail 1878 Tori köstri pojana Pärnus. 1902 astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Prooviaasta tegi Willigerode juures, õpetajaks pühitseti Riia Jakobi kirikus. Oli olnud Tartu Maarja abiõpetaja, 1908–1910 Kihelkonna õpetaja, kust valiti Tartu Paulusesse. Oli Kristliku Karskusliidu liige ja kuulus liturgilisse komisjoni. Alates 1. septembrist 1920 oli ta Tartumaa praosti abi.
Köster Emil-Alfred Paigaline oli sündinud 4. augustil 1884 Laiusel. Õppis kohalikus kihelkonnakoolis ja Lohusuu pedagoogikaklassis. Oli olnud kooliõpetaja Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis ja Laiuse Kivijärvel. 1907–1909 õppis Rudolf Grivingi muusikakoolis Tartus, mille lõpetas organisti diplomiga.
1910 suvel sai Paigaline Tartu Jaani organisti asetäitjaks, 20. septembril 1910 aga Pauluse köstriks-organistiks. Vabatahtlikuna võttis osa Vabadussõjast. 1920–1921 oli olnud Tartu reaal- ja kommertsgümnaasiumi usuõpetaja. 1928. aastal oli ta astunud Tartu ülikooli usuteaduskonda.
Kirikutes peeti noortepüha
19. oktoobril peeti Jüri kirikus noortepüha. Päevakohase jutluse pidas noorsootöö sekretär õpetaja A. Sternfeldt, kes kõneles pärast jumalateenistust noortele ka leeritoas toimunud nõupidamisel.
Mõlemal üritusel oli palju rahvast. Jumalateenistust kaunistas Üle-Eestilise Noorsoo Ühenduse Rae osakonna noortekoor, kes kandis ette kolm laulu, mis jätsid hea mulje.
Võnnus peeti noortepüha 26. oktoobril. Noortel oli kombeks kord kuus koos käia pühakirja lugemas. Suurim unistus oli aga asutada laulukoor. Nüüd, kus suur leerimaja oli remonditud, loodeti sellega algust teha.
31. oktoobrist 2. novembrini oli Tallinnas koos IV Eesti üleriiklik naiskongress. Avati see Estonia kontserdisaalis Bachi muusikaga, mida esitas prl Prommik orelil. Laulis naiskoor.
Naiste organiseerimise tähtsusest pidas kõne riigivanem O. Strandmann. Oldi solvunud, et pr Reisik oma kõnes toetus Konfutsiuse õpetusele, mitte Kristusele.
Ülikooli kogudus ühes Akadeemilise Usuteadlaste Seltsiga tähistas 31. oktoobril Augs­burgi usutunnistuse 400. aastapäeva. Jutlustas H. B. Rahamägi. Jumalateenistust ülendas Cantate Domino segakoor Alfred Karafini juhatusel.
Kirik oli kaunistatud loorberipuudega. Ennelõunasel usupuhastuspüha jumalateenistusel laulis Cantate Domino lastekoor üliõpilase H. Pärna juhatusel. Pärastlõunal oli laste koosviibimine, mida kaunistas Cantate Domino pasunakoor.
Koraalipühad au sisse tõusmas
Kambjas oli nii õpetaja kui ka köstri valimine kaks korda ebaõnnestunud, sest kandidaadid ei saanud nõutavat hulka hääli.
Nüüd prooviti kolmandat korda, kusjuures lepiti kokku, et piisab lihthäälteenamusest. Nii valitigi õpetajaks Oskar Erits ja köstriks David Varik. Esimene pidi tulema Kambjasse Petseri abiõpetaja ametist, Varik oli aga seni olnud köster Rõuges.
Esimene koraaliõhtu oli peetud 1929. aasta novembris Tallinna Jaani kirikus. Järgnesid koraalipühad 24. veebruaril 1930 ja kannatamisajal.
Ka köstrite-organistide kursus augustis 1930 lõppes koraaliõhtuga. See jättis nii sügava mulje, et kirikumuusikud otsustasid edaspidi ka oma kodukirikutes koraalipühi korraldada.
Osalisteks võiksid olla nii solistid kui koorid. Peeti soovitavaks, et osa võtaksid kõik kihelkonna koorid. See aitaks edendada kirikulaulu igas vallas ja külas ning soodustaks neljahäälse koraali levikut.
Soovitatud koraalid olid «Võtaks nüüd Issandat», «Jumal, sul ligemal», «Jumal, vägev valitseja», «Eks mu kohus tänu teha» ning «Õnnista ja hoia».
Narva Joaoru Aleksandri kirikus oli järjekordne vaimulik kontsert. Esinesid prl A. Offril ning hr-d J. Välbe, W. Bock ja P. Penna. Ettekannetega jäid rahule nõudlikumadki muusikatundjad. Rahvast oli aga vähevõitu.
Mati Märtin

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)