Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Taevalikud helid kaiguvad kirkalt Tartu linna kohal

30.09.2009 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Tartu linna pühakodades helisevad kirikukellad täna nagu sajandeid enne meid. Kellade kutse on meile, et oskaksime peatuda, kuulata, mõtelda, märgata. Tartu Pauluse koguduse kammerkoori liikmed käisid kirikust kirikusse ja kuulasid, kuidas kirikukellad nendega rääkisid. Retkel osalejate muljed on pannud kirja organist Anna Humal.

Ühel päikesepaistelisel, kergelt tuulisel pühapäeval vaatasid Tartu Pauluse kammerkoori liikmed rahutult oma kelli ja kiirustasid ühe Tartu kiriku juurest teise juurde. Päeva jooksul kõiki linnas helisevaid kirikukelli kuulda polnud kellelgi meist veel juhust olnud.
Kirikukellade kuulamise retkel olime kõik esimest korda elus ja lootsime Jumala juhtimisele, et see võimalikuks võiks saada. Asja tegi keeruliseks seik, et kirikukelli ei sobi helistada iga soovija tuju ajel. Pidime kirikute juurde jõudma jumalateenistuste alguseks või lõpuks (jumalateenistuste kestus ei ole aga täpselt ette prognoositav) ning Tartu Peetri kiriku juurde täistunnilöökideks.

Eriline Jumala lähedus
Ringreis algas pärast jumalateenistust Pauluse kirikus Riia mäelt roomakatoliku Neitsi Maarja kiriku juurde Jakobi mäele, kus oli algamas missa. Sealt õnnestus jõuda vanalinna Jaani kiriku kelli kuulama. Tähelepanu köitev on imekaunis kellamäng ainult kahe kellaga. Jumalateenistusel teenis kaasa puhkpilliorkester ning teenistus oli veidi lühem, seetõttu jõudsime õigeks ajaks metodistide Püha Luuka kiriku juurde Toomemäe naabruses.
Kesklinna Jumalaema Uinumise õigeusukiriku juurde saabusime hetkel, kui lõppes lapse ristimine – nii oli kellade helistamine sealgi õigustatud. Seejärel kiirustasime ülejõele Peetri kiriku juurde. Jõudsime kohale, kui kõlasid täistunnilöögid.
Sealt edasi liikusime mäest alla Suurmärter Georgiuse ehk Püha Jüri õigeusukiriku juurde. Vaimulik ja kohalviibinud koorilauljad-kellamehed osutasid meile erakordset lahkust ja esitasid kellamängu, olgugi et jumalateenistus oli mõni aeg tagasi läbi saanud. Südamlik vestlus, kiriku tutvustamine ja taevalikult kõlanud kellamäng keset automüra tõid meile taeva maa peale: kogesime seal erilist Jumala lähedust ja õnnistust.
Viimase Tartu linnas väljaspool pühakoda helisevate kelladega kirikuni jõudes polnud me hilinejad, sest Sõbra tänaval asuva Kõigi Pühade Aleksandrite õigeusukiriku kahe ja poole tunnine jumalateenistus lõppes peagi rõõmsal helinal.
Kuulanud ära helisevad kirikukellad, mõistame paremini, kui erilised need on. Kell kui ajanäitaja määrab aega ja kiirustab inimest takka. Kirikukellade ülesanne on hoopis vastupidine: peatada, mõtlema, märkama ja kuulama kutsuda. Kui vaene oleks sellise linna rahva elu, keda ükski kõrgem hääl päevategemistes ja tänavamöllus ei peataks! Tänu Jumalale, et Tartu linna rahva elus kõlavad kaasa kõrgemad helid.

Hüüdja Hääl ja Kiitja Keel
Pauluse kiriku kellad tunduvad kõige sügavama tämbriga ja pikema resonantsiga. Need kostavad kõige kaugemale. Kuid pole ka ime: need on suurimad ja kõrgel tornis. Väärika häälega kutse ei saa kellegi tähelepanuta jääda. Madalam kell on Hüüdja Hääl ja kõrgem Kiitja Keel. Kellade kõla inspireeris Heino Ellerit 1926. a kirjutama klaveripala «Kellad».
Kolmest katoliku kiriku kellast kaks on töökorras ja ääretult ülemhelirohked. «Juba ühe kella helistamisel võib kuulda tervet pikka rida eri toone, lausa tasaseid akorde. Teise kaasamisel läks kõlapilt lausa kirjuks. Paraku löövad need aga üsna vaikselt ja linnamüra summutab hääle täielikult,» meenutas muusikapedagoog Katrin Aller.
2008. a valatud Püha Luuka kiriku kell on kooskõlas kaasaegse kirikuhoonega ja kõlab nooruslikult. «Kella löödi hästi kiiresti, isegi pisut närvilise moega,» leidis Katrin Aller. «Minu jaoks mõjus suur hoog ja heli tavatu kõrgus natuke võõristavalt, kuidagi kirikule kohatult tänapäevaselt. Sellist muljet süvendas veelgi kontrast ümbritseva Toomemäe põlisusega.»
Tartu Peetri kiriku kellade hääl on küll veidi tuhm, kuid rahvale kõige armsam.
Merike Tamm oleks tahtnud Püha Jüri ja Kõigi Pühade Aleksandrite kiriku mängulise ja meloodilise kellahääle juures ka vaadata, kuidas kellahelistamise töö välja näeb.

Kella väärikas iga
Katrin Aller, Elleri muusikakooli õppejõud: «Meie ümber on palju loomulikke ja tehislikke hääli. Mõnd neist kuuleme paratamatult ka siis, kui ei taha, aga teisi igatseks hoopis enam, kui on võimalust. Minu jaoks kuuluvad kirikukellad kindlasti nende viimaste hulka. Vaevalt saab üldse linnaruumis kuulda midagi ilusamat (kui linnulaul, tasase tuule kohin ja tibutava vihma hääl välja arvata).
Minu muljet mõjutab hääle kuulamisel ka kella vanus. Aasta või paar tagasi valatud kell heliseb algajalikumalt kui teine, mis on aja kulgu mõõtnud sajandeid. Kell lööb nagunii kurval päeval ja rõõmsal päeval, aga kui palju enam on mõnel kellal ajalugu meenutada.»
Laura Herm, keemiadoktorant: «Kellamängu viis meenutas konfessioone, mille kirikutele kellad kuulusid. Luteri kirikutes olid kellalöögid asjalikud, selgepiirilised, võiks öelda, et pisut igavadki. Kuid neis kõlas kõige enam kutsuv toon. Teiste kirikute kellamängude ilutsemise taha võis kutsuv heli kaotsi minna. Kõige mängulisem ja muljetavaldavam oli kellamäng õigeusu kirikutes. Neis oli ehtvenelikku suurejoonelisust ja lõbusust.»
Merike Tamm, Pauluse raamatupoe müüja: «Kui suur meister peab olema kellade valmistaja! Pole kunagi kuulnud kedagi nurisemas, et kirikukellad häiriksid.»
* * *
Oleme tänulikud, et saime kasutada ajakirjanik Raimu Hansoni kogutud ajaloolist materjali Tartu kirikukellade kohta. Vaata artiklit «Üle tänavate kaiguvad Hüüdja Hääl ja Kiitja Keel» (http://www.tartupostimees.ee/?id=148054).
Anna Humal

Kirikukellade heli
Pauluse – paatoslik, samas ka rahustav ja kindlustunnet sisendav.
Jaani – mahe ja hea kooskõla, kuid minu jaoks igav.
Peetri – suure kiriku kohta on heli nõrk ja kahvatu.
Neitsi Maarja – kirgas heli, mis kõlab nagu hoiatus.
Jumalaema Uinumise – tugev ja isikupärane heli.
Püha Jüri – tõeliselt toretsev kellamäng.
Kõigi Pühade Aleksandrite – hell, kirgas ja mänglev heli, piisavalt tugev ning konkreetne. Ja milline kellamäng!
Püha Luuka – rõõmus ja lapsemeelne, süütu ja puhas heli.

Allikas: Jaak Käsner,  
koorilaulja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)