Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Taaspühitseti Rõuge kiriku altarimaal

24.10.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Rõuge kiriku restaureeritud ja taaspühitsetud altarimaal. Üllar Salumets

Lõikustänupüha pärastlõunal taaspühitses piiskop Joel Luhamets Rõuge kirikus Rudolf von zur Mühleni altarimaali. Kaasa teenisid praost Üllar Salumets ja pastor loci Mait Mölder.

„Jumalateenistus, kus piiskop Luhamets altari taaspühitses ja ka jutlustas, läks hästi. Pärast toimus koguduse piknik. On tore, et algus on tehtud. Töid on kiriku juures alati palju,“ jagas õpetaja Mölder pidupäevajärgseid mõtteid.
„Restaureeritud ja taaspühitsetud altarimaal „Aita mind, Issand“ ei pärine 1739. aastast, mil Rõuge kirik valmis, vaid see kingiti 1880. aastal kiriku 150. aastapäeval kogudusele,“ vahendab õpetaja Mölder. Viimase ilmasõja aegu sai ta pommitamisel kannatada ja tõsteti altariretaablis veidi tahapoole, nõnda et 1/3 maalist oli varjul.
Altarimaal võeti maha nädal aega enne jõule möödunud aastal. Restaureerimisprotsessi ajal täitis maali aset tumedaks värvitud vineerile maalitud valge rist, mille oli valmistanud koguduse liige Eimar Hallop. Restaureerimise maksumuseks kujunes 14 000 eurot, mis saadi Samson von Himmelstjerna Fondist ja riigieelarvest ning töid tegid Kanuti konservaatorid Kristina Aas ja Grete Ots.
Spetsialistid puhastasid teose ning toestasid lõuendis olevad augud ja rebendid. Lisaks kinnitati lahtine värvikiht, täideti krundikaod, värvikaod toneeriti ja pind kaeti kaitsva lakikihiga. Eelarvesse mahtusid ka ulatuslikud kantsli ja altariretaabli uuringud. Lisaks avati täielikult saelõiketehnikas altariseina ääristavad maalingu pinnad.
Uuringute tulemusena sai selgeks, et altarisein on olnud väga mitmevärviline ja esimeses kihistuses olid paljud pinnad kaetud lausa marmoreeringuga. Kokku on läbi ajaloo altariseina värskendatud viiel korral.
Enne taaspühitsust asetati altarimaal tema algsele kohale, nii nagu 1880. aastal oli. „Nüüd on kogu teos kogudusele nähtav, visuaalselt on ta natuke heledam, puhtam ja parandused näevad palju paremad välja,“ on Mait Mölder rahul. Praegu on teos mustast nahast ümbrises, järgmisena soovitaksegi valmistada originaalilähedane hele kullatud raam.
Rõuge altarimaali on maalinud baltisaksa kunstnik Rudolf von zur Mühlen (1845–1913), kes valdava osa oma elust tegutses Tartus. Sama kunstnik on altarimaali teinud ka Rannu ja Kambja kirikule. Maal kujutab tumedates toonides ristilöödud Jeesust.
Kätlin Liimets

Pildigalerii:

II maailmasõjas sai maal pommitamisel kannatada ja tõsteti altariretaablis veidi tahapoole, nõnda et 1/3 maalist oli varjul.

RõugeAltar3

Pärast restaureerimist asetseb Rõuge altarimaal retaablis nii nagu 1880. aastal. 2 x Kanuti arhiiv

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)