Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Taas koidab valgus

21.09.2010 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht

Kaheksa kuud Tartu Peetri koguduses teeninud Ants Tooming on uues tööpaigas teinud julge alguse, lastes avada üle saja aasta kinni kaetud aknad.Pühapäevane jumalateenistus Tartu Peetri kirikus oli tavalisest pidulikum, sest pärast mitu kuud kestnud tööd pühitses koguduse õpetaja Ants Tooming kiriku altaritagused vitraažaknad.
Rahust ja rõõmust kantud jumalateenistus Tartu suurimas pühakojas tugevdas osadust ja innustas, kui õpetaja Ants Tooming pühitses taastatud kaunid aknad «kogudusele rõõmuks ja Tartu linnale auks». Aga kogudusel oli põhjust rõõmustada veel teisegi sündmuse puhul, sest õpetaja pühitses kirikuvanema ametisse ülikooli usuteaduskonna 2. kursuse üliõpilase Andi Angeli. Orelil teenis kaasa organist Anneli Klaus.
Üllatus kogudusele
Et rahulikult aega võtta, läksin uusi aknaid uudistama koguduse vestlusringi ja sattusin õigeks ajaks, sest sealne pere õnnitles kaks kuud ametis olnud sekretäri Margit Vaikmet sünnipäeva puhul. Rõõmsasse keskustellu sobis suurepäraselt ka jutt uutest akendest. Meenub ju esmalt Tartu Peetri kirikule mõeldes pimedas altariruumis seisev suur Johann Köleri altarimaal. Ja kiledega kaetud aknad.
Nüüd on suur osa akendest taastatud, aga kõige suurem ime on juhtunud altariruumiga – altari taga särab kolm värvilist silma, vitraažakent, ja tükk maad kõrgemal veel kaks väikest. Need olid üle saja aasta tagasi kinni kaetud ja praegu ei tea elus olevat kedagi, kes oleks neid kunagi avatuna näinud.
Koguduse diakooniajuht Aino Hein ütleb, et aasta alguses kogudust teenima tulnud õpetaja Ants Tooming on teinud julge alguse. Et aknad tuult ei pidanud ja seetõttu jumalateenistuse ajal suisa küünlarasva altarilinale pritsis, hakkas õpetaja akende vahetuseks sponsoreid otsima. Aga et avatakse ka altaritagused aknad, oli Aino Heina sõnul kogudusele üllatus.
Õpetaja Tooming muheleb, et «see mõte on igal pühapäeval vähemalt kümne inimese peas». Kuid vestlusringi kogunenud vaidlevad siiski vastu, et isekeskis pole ealeski räägitud altaritagustest akendest. Ja siis, kui Ants Tooming on oma toimetuste juurde rutanud, kinnitavad nad, et õpetaja on «kohutavalt töökas inimene», kes, tööriided seljas, aitas töömeestel ka klaasi lõigata. «Suurte tööde esimene märk on maha pandud,» on Aino Hein kindel.
Omaseks saanud
Aimar Palu ja Gunnar Kristerson teevad muinsuskaitseobjektide – vanade majade, kirikute ja mõisate – juures puutööd. Gunnar on tööl ka Pauluse kiriku juures. Mõne kuuga on nad Peetri koguduse inimestele omaseks saanud. Tänu- ja kiidusõnu meeste aadressil tuleb ohtralt.
Õpetaja Ants Tooming kinnitab: «Nad on Tartu linna tippaknategijad, mitte kirvemehed. Nüüd pesevad juba kolmandat korda suve jooksul aknaid.» Imestada andis siis, kui nad köite ja rihmade küljes kiriku laest alla rippudes akende juures töötasid.
Mehed ise ütlevad, et käesolev töö on nende jaoks tavaline. Erilised olid siiski altaritagused aknad, mille klaaside sisenurki oli raske lõigata, samuti oli töö aeganõudev. Vanade akende kitis säilinud kildude järgi taastasid nad ka vitraažide värvilahenduse.
Valguse poole
Tegu pole küll inetu pardipoja looga, ent on uskumatu ikkagi. 1897. aastast pärit fotol säravad kolm altaritagust akent, veidi hiljem, 1907. aastal tehtud fotol on avatud veel keskmine neist. Miks täpselt aknad kinni pandi, pole teada, kuid ilmselt oli plaan ajutine. Missugune seos on sellel torni ehitamisega, enamlaste mässamisega linnas 1918 või mõne muu põhjusega, ei oska arvata.
Pärast kiriku purustusi 1944 parandati augud, värviti klaasid pruuni ja valge õlivärviga ning pandi vineeri ja muu kättesaadavaga kinni. Vaid umbes kakskümmend aastat paistis Jumala valgus kuulsale maalile, nüüd on saanud justkui uue elu ka Köleri altarimaal «Kutsuv Kristus».
Alumise korruse aknad loodetakse veel sel aastal valmis saada, tehtu eest on makstud 265 000 krooni, puudu on veel 36 000. Õpetaja sõnul on tehtud suuri annetusi, annetajaid on olnud kümmekond. Kolm akent on nimelised ja tellitud mälestusaknaks. Keerulisemaks läheb teise korruse akendega, sest need pole Toominga sõnul sponsorile ahvatlevad.
Töö käib ka õues, koristatud on kirikuaed ja vahetatud ümbritsev plankaed uue vastu. Abiks on olnud ohvitserid. Kogudusel mõtetest puudust ei ole, et Jumala koda ja leerimaja hubaseks muuta. Torni lubab kogudus linnal korda teha. «Kõige suurem plaan on püsida ja vastu pidada siin pensionieani, kõik muu käib sellega kaasas,» naerab õpetaja Ants Tooming.     
Rita Puidet

Tartu Peetri kirik
Nurgakivi pühitseti 31. mail 1882.
Kirik pühitseti 16. septembril 1884.
Tornid ehitati suvel 1903 ja pühitseti detsembris samal aastal.
J. Köleri altarimaal «Kutsuv Kristus» ja Müllverstedti orel valmisid 1890.
Põhjalik remont tehti 1921.
Sai kannatada 1944, taastati samal aastal.
Kirikus on 3000 istekohta.

Gunnar Kristerson (vasakul) ja Aimar Palu on hinnatud aknategijad. Rita Puidet
Gunnar Kristerson (vasakul) ja Aimar Palu on hinnatud aknategijad. Foto: Rita Puidet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)