Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Taani lipp sündis Eesti taevas

14.06.2019 | | Rubriik: Ühiskond

Näide Taani lipu värvide igapäevakasutusest: lipuvärvides lint porgandikimpu koos hoidmas.Johann-Christian Põder

Taani kuninganna Margrethe visiit Tallinna 15. juunil on sümbol, mis peegeldab Taani ja Eesti põimunud ajalugu ja tänaseid suhteid.

Need hõlmavad erinevaid valdkondi ja vääriksid pikemat avamist, aga igaühel meist on ka oma isiklik „minu Taani“, olgu selle allikaks siis fantaasiarikkad Anderseni muinasjutud ja leidlikud legoklotsid, kuulus Taani filmikunst ja telesarjad, lihtsa joonega Taani disain või aus ja ootamatult tume kriminaalkirjandus.
Allikaks on muidugi ka elavad kogemused, põiked ja reisid Taani, taani sõbrad ja tuttavad või mõnel juhul isegi eesti-taani pere. Paljudel on ka ühiskondlikus plaanis omaenda pilt Taanist. Nii mõnigi rõõmustab või pahandab taanlaste põhjamaise solidaarsuse ja liberaalsuse üle, nähes Taanis kas siis väärt orientiiri või hoiatust.

Osa ajaloost
Kuninganna Margrethe visiit on Eesti 100. aastapäeva tähistamise kõrval ajendatud Taani lipust Dannebrogist, mille jäljed ulatuvad täpselt 800 aasta taha, ristisõdade aegsesse Tallinna. Ka taanlased osalesid agaralt ristisõdade liikumises, mis hõlmas keskajal suuri rahvahulki ja erinevaid sotsiaal­seid kihte. Ristisõdades põimusid erinevad motiivid, mille osakaalu hindamine pole sugugi lihtne. Kindlasti mängis aga olulist osa toonane vagadus, mis sidus paraku vääralt kokku vägivalla ja (risti)usu.
Taanlaste Eesti suunal toimunud ristisõjast ning siinsete elanike ja ülikkonna rollist ja hoiakutest tasub lugeda äsja ilmunud raamatust „Taanlaste ristisõda Eestis“ (Tallinn 2019). Raamat lahkab ka pika ajalooga Taani rahvuslipu saamislegendi.
Selle järgi sattus koos usinate ja ristimisaldiste piiskoppidega Lindanise alla saabunud kuningas Valdemar Võitja 15. juunil 1219 toimunud lahingus raskesse olukorda. Just siis olla aga taevast langenud lipp – valge rist punasel taustal – ja lahinguõnn pöördus taas taanlaste kasuks.
Taani lipp on nõnda ka Eesti lipp ja taanlaste ajalugu osa Eesti ajaloost. Läbi erinevate suhete on taani kultuur mõjutanud eesti kultuuri ja vastupidi – ka eesti kultuur on jõudnud paljude taanlaste südamesse, kasvõi hiljutiste tõlgete (Kivirähk, Taska) ja saksofonist Maria Fausti isepärase helikeele läbi. Siinkohal olgu osutatud vaid ühele asjale, mis meile Taaniga seoses võiks kindlasti rohkem ärgituseks olla – Taani sügavale ja mitmekesisele usukultuurile.

Kierkegaard ja Grundtvig
Usumõistmise olulised figuurid on Taanis Søren Kierkegaard (1813–1855) ja Nikolai F. S. Grundtvig (1783–1872). Taani rahvusliku suurkuju Grundtvigi jälg taanlaste usukultuurile on suur ja sügav, seda kasvõi vaimuliku lauluvara kaudu, mis hõlmab üle 1500 teksti. Grundtvig esindab Taani kristluse optimistlikumat, rohkem loomisele, kristlase vabadusele ja koguduslikule ühiselule suunatud poolt.
Teda täiendab aga ainulaadsel moel „Kopenhaageni Sokrates“ Kierkegaard, kes võiks aeg-ajalt jalutada iga inimese hingekäändudel, olgu ta siis kristlane või mitte. Kierkegaardi mõtlemine keskendub rohkem inimese patusele keerdumusele ning üksikisiku (valiku)olukorrale nii elus kui Jumala ees.
Grundtvigi ja Kierkegaardi poolt mõjutatud Taani kiriku- ja teoloogiaelust on kindlasti õppida ka meil. Tark on seejuures vältida hoiakut, mis mõne eetilise teema pinnalt (nt homoseksuaalsus) näeb naiivse kindlusega kõikjal vaid usulist lagunemist. Vastupidi: Taani kirik ja teoloogia võivad aidata minna sammu sügavamale, ärgitades järele mõtlema, milles ikkagi seisneb kristlik usk ja eetika.
Olles viibinud viimastel aastatel pere ja töö tõttu Taanis, võin kinnitada, et Kopenhaageni tänavatel käivad ikka veel ringi iseäralikud Kierkegaardid, kuigi tänu ülikooli vastavale uurimiskeskusele on nad tihti pärit ka Hiinast, Ameerikast või Prantsusmaalt. Istudes mõne sellisega kohvikus, läheb jutt vahel ühele või teisele tsitaadile. Ja tõepoolest, Kierkegaardi lühikestes mõtetes võib sisalduda terve maailm.
Olgu seetõttu lõpetuseks toodud neist kaks: „Suurus ei ole olla seda või teist, vaid olla sina ise – ja seda suudab iga inimene, kui tahab.“ Täiendab seda aga hästi ja hädavajalikul moel üks teine Kierkegaardi tõdemus: „Otsustav on: Jumalale on kõik võimalik. See on igavesti tõsi ja tõsi ka igal silmapilgul … Jumal on see, et kõik on võimalik.“
Johann-Christian Põder

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)