Esileht » Arvamused » Kolumn »

Ta on iga päev koos meiega

07.08.2019 | | Rubriik: Kolumn

Jeesuse Kristuse kuldsed sõnad „mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni“ jüngritele pärast surnust ülestõusmist on hindamatu väärtusega. Sest Jumal oli inimeste juures mitte üksi siis, kui Mooses sai ilmutuse Jumala kümne käsu (dekaloogi) kohta või kui Jeesus õpetas jüngritele ristiusu eetikat ning palvetamist ja tõestas armastust inimeste vastu oma elu hinnaga, vaid ka sellele järgneva enam kui 2000 aasta jooksul.
Tunnistades Jumala lähedust, võib küsida, miks sellele vaatamata on maa peal ikka veel palju ebaõiglust, vägivalda, hoolimatust, vaesust ja harimatust. Vastus sellele küsimusele on olemas ja see tuleneb kolmest põhjusest.
Esiteks – inimesele on antud vabadus, sest kui kõik oleks Jumala poolt ette määratud, siis osutuks inimkonna eksisteerimine mõttetuks ja seda mitte üksi inimese, vaid ka Jumala seisukohalt.
Inimkonnale on antud vabadus oma elu korraldada ja abiks ristiusu õpetus, kuidas peaks vabadust kasutama, millistest eetilistest väärtustest lähtuma ja teadvustama vastutust oma tegude eest.
Teiseks – osa inimkonnast ignoreerib jätkuvalt dekaloogi, kristlikku eetikat ja isegi universaalset kuldreeglit „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse“. Kasu või hüvede nimel nõustutakse alluma pahelistele kiusatustele ja vaimsetele väärtustele eelistatakse hedonistlikku elulaadi.
Kolmandaks – vaatamata inimmõistuse kiirele arengule, materiaalse ja vaimse elukvaliteedi paranemisele tuleb mõista, et tänapäeva inimene pole oma arengus veel kuigi kaugele jõudnud. Ennatlik on nimetada koduplaneedi kodanikke tarkadeks inimesteks (Homo sapiens), paremal juhul oleme läbinud primitiivse inimese ajastu (Homo primitivus) ja jõudnud pärisinimese (Homo verus) tasemele.
Tõelise targa inimese (Homo sapiens) ajastu tunnusjoonteks tuleks pidada sõdadeta ja vägivallata maailma, kus prioriteediks on kristlikud üldinimlikud väärtused, haridus, teadus, kultuur ja eneseteostus. Niisuguses ühiskonnas ei tunne ükski inimene end mahajäetuna või abita, toimib kokkulepe, mis välistab inimeste sotsiaalse ebavõrdsuse.
Ristiusk on palju enamat kui ajalooliste traditsioonide säilitaja, sest ta on oma lakkamatu vaimutööga olnud asendamatu teejuht kõikidele põlvkondadele. See on aidanud inimkonnal ebatäiuslikkusest hoolimata püsida ka järjest keerulisemaks muutuval arenguväljal lootustandval sihil. Eriti ilmekalt väljendub inimmõistuse areng teaduse valdkonnas. Siinkohal ei saa jätta nimetamata imeks pandavaid saavutusi infotehnoloogia, kosmoseuuringute, siirdemeditsiini, geneetika jmt valdkonnas.
Mõeldes inimmõistuse võimetesse, meenub Vanas Testamendis öeldu, et Jumal lõi inimese oma näo järgi, millega on mõista antud, et inimese mõistust ongi õnnistatud võimega avastada Jumala loodud maailma seaduspärasusi, neid teadvustada ja oma elupraktikas rakendada.
Kahjuks tuleb tunnistada, et intellektuaalsete saavutuste taustal toimub eetiliste väärtuste allutamine materiaalsetele või nende selektiivne rakendamine. Maailm on muutunud väga kontrastirikkaks. ÜRO andmeil elab ligemale neljandik inimkonnast äärmises vaesuses. USA senaatori Bernie Sandersi andmeil oli 2016. aastal kuuel rikkaimal inimesel rohkem vara kui poolel maailma vaesemal elanikkonnal kokku.
Maailma rikkaima inimese, suurfirma Amazonas asutaja Jeff Benzose vara väärtus oli 143 miljardit dollarit. See summa on üle kolme korra suurem Eesti Vabariigi 2019. aasta eelarvest. Ent isegi jõukas Euroopa Liidus elas 2017. aastal 17,2% elanikest vaesuses ning Eesti Statistikaameti andmeil elas samal aastal meil suhtelises vaesuses 295 000 ja absoluutses vaesuses 44 000 inimest.
Paavst Franciscus on öelnud: „Oleme loonud uued iidolid. Kuldvasika kummardamine on tagasi ning uuenenud kujul on see südametu rahakultus ja rahakate diktaat, mis on näotu ja ilma inimliku eesmärgita. Täna toimib kogu maailm turuseaduste ja loodusliku valiku järgi ning võimukad toituvad neist, kel võimu ei ole. Selle tagajärjel tunnevad inimesed end tõrjutuna ja kõrvale jäetuna.“
Ajast, mil Kristus oli inimeste seas, on maailm tundmatuseni muutunud. Lisandunud on seniolematuid probleeme: demograafiline katastroof (nüüd on meid juba 7,7 miljardit), mis inimeste kordumatu individuaalsuse tõttu on suurendanud vaimsete ja kehaliste peentunnuste hajutavuse ning ohustab inimkonda bioloogilise segregatsiooniga; ettearvamatu infotehnoloogia areng ühes sotsiaalmeediaga ja infokorratusega on mõjutamas (ka petmas) ja suunamas rahvamasside meelsust ja ohustab inimeste privaatsust; antropogeenne looduskeskkonna tasakaalu ja taastootmise rikkumine jm.
Kõik see kõneleb sellest, et inimkond on keskendunud oma elementaarsete instinktide rahuldamisele, mis on andnud põhjust zooloog Aleksei Turovskil oma suurepärasele raamatule pealkirjaks panna „Loomult loom“, vihjates inimese sarnasusele loomaga, ent samas selgitades, et vaid inimesel on hing. Just see inimesele ainuomane hing vajabki nüüd ergutamist, et inimkond suudaks teha õigeid valikuid ja väärikaid otsuseid.
Eesti lähema aja eesmärgiks võiks olla jagusaamine vaesusest, tingimuste loomine noortele parima hariduse ja tööoskuste omandamiseks, abielu, perekonna ja laste kasvatamise väärtustamine. Ning et ühiskond toimiks üksmeelselt rõhuasetusega isamaalisusele, teaduse, innovatsioonipõhise majanduse ja kultuuri arendamisele.
Pean tähtsaks usundiõpetuse korraldamist koolides. Religioon tuleb teha intellektuaalselt auväärseks ja Lutheri alustatud töö vajab jätkamist. Kuna Jeesus Kristus on ka täna meiega, siis võime läbi palve ja usu saada nüüdki temalt vahetut mõtte- ja hingetuge.
hubert kahn arstmeddr

 

 

 

 
Hubert Kahn,
arst, meditsiinidoktor, TÜ emeriitprofessor

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)