Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Suvine laager lõpetab leerikooli

07.09.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

Leerilaagreid korraldatakse meil igal aastal, ikka siis, kui on rohkem aega ja võimalust teha pikem ühisolemine soojas suves koos koguduse värskete liikmetega. Ka sel suvel toimusid paljudes erinevates paikades leerilaagrid – koguduseti, praostkonniti – kuidas kuskil.

Leerilaager kutsub äsja leerikooli läbinud noori veelkord üksteisest rõõmu tundma, õppima, palvetama ja laulma koos oma koguduse vaimulike ja noortejuhtidega. Tullakse kokku selleks, et leida vastuseid seni veel vastuseta jäänud küsimustele, vastata südames Jumala kutsele. Leerilaagril on oma teema, mida arendatakse ja selgemaks räägitakse.

Koguduse leerilaager on tore kogudusega koosolemise koht, praostkonna leerilaager on seevastu mitmekesisem, kuna noori koguneb erinevatest kogudustest. Olgu siinkohal Räpina koguduse õpetaja Urmas Nageli arvamus: «Leerilaagri pidamine on kahtlemata küllalt hästi toimiv töövorm, mida ülehinnata siiski ei maksa. See on võimalus olla mingi aeg noortega ööpäevaringselt koos.

Praostkondlikku leerilaagrit on väga raske korraldada, kuna kogudustes on tase ja õpetus ühtlustamata. Siiski toovad erinevad vaimulikud sinna kaasa oma isiku ja õpetuslik pilt on seega mitmekesisem. Ka annab praostkondlik leerilaager hea võimaluse pisematele kogudustele, kes liikmete vähesuse tõttu ei saa leerilaagrit korraldada.»

Leerilaagrist Lõuna-Eestis

Räpina, Rõuge, Vastseliina, Kanepi ja Pindi ühine leerilaager toimus tänavu Rõuges. Osalejate hinnangul läks üritus igati korda. Mitmekülgne programm pakkus rõõmu ja meeldivat ühistegevust kõigile.

Laagris osalenud Triinu Tiks kirjeldas Rõuges toimunut järgmiselt: «Leerilaagri programm oli tõeliselt huvitav. Loengute teemad olid kaasahaaravad ja panid mõtlema ning diskuteerima kiriku olemuse üle. Koos analüüsisime erinevaid usundeid ja jagasime oma arvamust Jumala ja kuradi kohta.»

Tiksi arvates olid harivad ka väljasõidud: külastati vennastekogudust, Plaani õigeusu kirikut, millele lisandus õhtu Plaani järve ääres koos soome noortega. Käidi ka Luhasoo matkarajal, kus võeti kõneks Piiblist pärinevate ja ülekantud ütluste sisu, puhastati ja korrastati kirikut ja selle ümbrust. Triinu Tiks leiab, et uutest sõpradest oli raske lahkuda.

Leerilaagrid pealinna moodi

Tallinna Jaani koguduse noortetöö tegija Bård Norheim: «Leerilaager on võimalus võtta aega harjutada kirikuks olemist, olla Jeesuse jünger igapäevaelust veidi väljaspool. See on ka omamoodi väljakutse – kas ja kuidas suudame koju naasnuna edasi elada Kristuses ja osaduses nii nagu laagris.»

Tallinna Jaani koguduses toimub leer kolm korda aastas. Eraldi on noorteleer, mis läheb läbi aasta novembrist septembrini ja mille kavas on üks nädalavahetus talvelaagrit ja üks suvelaager. Selle aasta laager toimus Ridalas, kahel viimasel päeval ühinesid laagrilistega viimaste aastate leeriskäijad.

Noortelaagris oli 18 noort, 3 laagrijuhti ja 2 vaimulikku, järellaagris oli osalejaid 45, seda koos kuue külalisega Norrast. Räägiti palvest, loomisest ja ristimisest, koguduse ajaloost, jumalateenistuse ettevalmistamisest, aga veedeti ka aega sportides. Bård Norheim usub, et suvelaager meeldis osavõtjatele, ja loodab, et tehtu oli oluline koguduse osaduse jaoks.

Tallinna Kaarli koguduse leerilaager kestab seitse päeva, tavaliselt Pilistveres jaanipäevale järgneval nädalal enne kiriku noortepäevi. Leerilaagrile eelneb noorteleeri kursus, mis algab novembri algusest ja kestab mai keskpaigani. Leerilaagreid on tavaliselt kaks, üks sügisel, teine suvel. Esimene on sissejuhatav, teine kokkuvõttev ja kinnistav. Suvise leerilaagri päevakavas on kaks leeritundi, rühmatöö, ühistegevus, õhtuprogramm, lõkkeõhtu ja päevane lõõgastushetk. Päeva raamivad hommiku- ja õhtupalvus. Laager on omamoodi kokkuvõte aasta jooksul toimunud leerikursusest. Keskseteks teemadeks olid kristlaseks olemise argipäev ja mida tähendab olla kristlane.

Kaarli koguduse noortejuht Meelis Holsting leiab, et leerilaager pakub noortele hea kooselamise kogemuse, et reaalsetes elusituatsioonides õpitakse efektiivsemalt ja et ühised tegemised kasvatavad ja liidavad noori.

Tema arvates võib tänavuse laagriga rahule jääda. Noortel oli aega uusi teadmisi koguda ja praktikas rakendada. Meelis on veendunud, et leerikursus jääks poolikuks või õhku rippuma, kui see ei lõpeks laagriga.

Tallinna Toomkoguduses tänavu  leerilaagrit ei korraldatud. Neli noort sõitsid leerilaagrisse sõprade juurde Soome. Eelnevatel aastatel toimusid kahepäevased leerilaagrid Pullapääl. Nende päevade jooksul uuriti piiblisõna, lauldi, veedeti üheskoos aega.

Kas laagrid ka keskealistele?

Inimestega leerilaagrist rääkides tundub, et neid korraldatakse meil ikka noortele. Keskealistele leeriskäijatele laagreid reeglina ei korraldata. Küllap huvilistele antakse võimalus laagrisse tulla, kui vaid soovi on. Ent miks ei võiks olla leerilaagreid ka keskealistele? Pisut teises vormis, sest tegu on enamasti pereinimestega, kel aega napib. Vajaksid ehk nemadki suvelaagrit mõtlemiseks, otsimiseks ja leidmiseks, hinge kosutamiseks ja puhkuseks.

Koguduseti oleks soovijate vähesuse tõttu sellist puhkelaagrit raskem teha, ent kui leiduks hakkajaid tegijaid, kes kutsuks kokku küpseid leerilisi, võiks see olla hea kogudustele ja sealsetele üksiotsijatele. Kas ehk tuleks sellest midagi?

Leerilaagreid toimus sel suvel üle  Eesti. Eelkirjutatud näited olid vaid killuke toimunust. Mitmel pool toimusid praostkondlikud leerilaagrid. Leerilaager andis paljudele hea võimaluse kokku tulla, tuttavaks saada, süvendada teadmisi kristlikust ilmavaatest, olla kaaskristlastega ühises palveelus ja -rütmis, puhata ning koos midagi kasulikku teha.

Kokkutulnud said sel moel aimu koguduse olemusest ja eneseteostuse võimalikkusest selle keskel. Jõudu kõigile leerilistele uuteks õpetusteks ja uuteks laagriteks!

Meeli Pärtelpoeg

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)