Suvi kestab

Sellist suve nagu tänavu, pole aastaid olnud. Eks 30kraadiseid kuumanäite ole meil ju varemgi mõõdetud, samuti on meeles põllumeeste meeleolu häirivaid põuaperioode, aga et äärmuslikult kuum ja vihmata aeg lausa nädalaid jutti kestaks, seda ei tea. Kas parasvöötmeline kliima ongi seoses globaalse kliimasoojenemisega maad andmas lähistroopilisele, sellest on ehk veel vara kindlas kõneviisis rääkida, aga suurte muutuste alguse prognoosimiseks on tahtmise korral küll võimalik näiteid meilt ja mujalt maailmast leida. 

Kõige kõrgem temperatuur mõõdeti pühapäeval, 18. juulil Kundas, kui termomeetri näit osutas 32,4 soojakraadile, ent heinakuu ajaloolised kuumanäidud purunesid ka Tallinnas, Viljandis, Valgas ja Jõhvis. Eesti kõigi aegade kuumarekord – 11. augustil 1992 mõõdeti Võrus 35,6 soojakraadi Celsiuse skaalal – jäi siiski ületamata. 

Sajuta soe suvi soosis neid, kes puhkust võõraste maade asemel kodumaal veetsid. Eesti rannapiirkonnad pakkusid väljamaa kuulsatele kuurortidele jõudsat konkurentsi. Mõistlikuks võib pidada kodumaale jäämise otsust ka COVID-19 nakatumisnäitude sagenemise taustal. 

Tänases lehes nimetab piiskop Tiit Salumäe Viru praostkonna külastamisest rääkides mitmete koguduste häid algatusi teel olijatele majutust pakkuda. Ta kutsub lehelugejaid üles valima kiriklikke öömaju, millega saame toetada koguduste majandust. Isiklikult saan kiita Kuressaare kogudust, kus juulis Saaremaal perepuhkust veetes väga soodsalt ning ülimugavalt öömajal olime. Hea on teada, et koguduste poolt reklaamitavate majutuste võrgustik on tihe, Eestis rännates saab nendega täiesti arvestada. 

Veetes olulise aja oma suvepuhkusest maakodus Võrumaal, on sedagi hea nimetada, et soovitud kunstielamuste saamiseks piisas ümbruskonna kirikutes pakutavast. Meile lähimas, Vastseliina kirikus toimus näiteks igal nädalal kontsert, kus võis nautida tuntud muusikute esinemist. Nautida pühakojas, kus leidus meeldivat jahedust ka kuumemate päevade sumedatel õhtutel. 

Alanud august lõpetas kirikulehe toimetusepere suvepuhkuse ning me oleme alates tänasest valmis oma lugejatele taas igal kesknädalal kirikuelu uudiseid ning vaimulikke ja vaimseid teemasid vahendama. Püüame seda tehes arvestada hea ajakirjanduse tavasid ning oma auditooriumi ootusi. Möödas on ajad, mil suvenumbreid koostades oli nuputamist, millega leheveerge täita, sest kirikulehes kajastamiseks passivaid sündmusi kippus nappima. Toonased mured on asendunud väljakutsega, kuidas suuta piiratud lehepinnale mahutada kõike seda, mida oma lugejaskonnaga jagada sooviks. Kirikuelu on elav, koguduseliikmete aktiivsus kogukonnaelu korraldamises muljetavaldav. Parafraseerides tuntud ütlemist võib liialdamata kinnitada, et kirik on keset küla paljudes Eesti piirkondades. 

Tänase numbri esilehel pakume lugeda Käsmu koguduse algatust oma surnuaia laiendamisel. Koguduse õpetaja selgitab, et samm õnnestus, sest kogukond toetas. Näiteid sellest, et kogudus on tajutav kogukonna lahutamatu osana, on tuua üle Eesti. Rõõm on, kui seda on tunnistamas ka kohalikud võimuesindajad. Taas kord viidates intervjuule piiskop Salumäega tänases numbris jäi ajakirjanikule kõrvu vaimuliku soov, et Eesti riigi juhid tajuks senisest selgemini kirikuliikmete rolli kodanikuühiskonna osana. Et kogudused oma liikmeskonnaga on osa Eesti ühiskonnast, see on kirikulehe poolt vaadates ilmne, ent võiks olla ühesemalt selge ka meie riigitüüri juures olijatele. 

Soovin Eesti Kiriku lugejaskonnale head suve jätku ja loodan, et kirikuleht suudab olla teie oodatud ja hinnatud kaaslane jätkuvalt igal kolmapäeval. Ootame uusi lugejaid ja hindame meie kogukonnas vanu olijaid.  

 

 

 

 

Liina Raudvassar,

peatoimetaja