Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

SUVI – enam aega laste ja noortega koos kokkamiseks

01.08.2018 | | Rubriik: Juhtkiri

Oma raamatus „Gemeinsam Gott begegnen“ võrdleb Rüdiger Maschwitz, EKD (Evangeelne Kirik Saksamaal) vaimulik ja pedagoog, lastele usuteel saatjaks olemist kokkamisega. See on otsekui väga hea ja kogenud toiduvalmistamise meistriga koos vajamineva tooraine ostmine, seejärel toidu tegemine ja lõpuks ka üheskoos selle ära söömine. Selliseks kokaks ja juhendajaks usuteel saavad lastele olla vanemad, ristivanemad, õpetajad, noortejuhid ja vaimulikud. Seejuures on väga oluline kogu õppeprotsessi näitlikustada nõnda, et lapsed vastavalt oma eale võimalikult palju sellesse praktiliselt kaasatud oleksid ja seeläbi söögitegemise kunsti paremini mõistaksid. Nõnda kujundab oma kompetentsuse ja kogemusega saatja ja juhendaja lapsi kokakunsti omandamise teel.
Selles koostegemise ja jagamise protsessis rõõmustab kokk kindlasti, kui lastele tema juhatus ja õpetus meelde jäävad ja nad neid ka praktiliselt kasutavad. Aga ta tunneb rõõmu ja heameelt ka siis, kui lapsed oma uusi ja toidukunsti rikastavaid ideid välja pakuvad. Vastutustundlik kokk innustab lapsi, aitab neil seoseid luua ja neist aru saada, kokkamise põhialuseid mõista, samas julgustab ka oma mõtteid ja ideid kasutama ning seeläbi vastutust tehtu eest võtma. Kokal on kahtlemata laste juhendamise protsessis kanda väga oluline roll, kuid maitsmine, nuusutamine, söömine, toidu alla neelamine, seedimine ja omastamine jääb ainuüksi laste endi pärusmaaks.
Nii on see ka laste ja noorte vaimulikul teel kasvamise ja sellel teel saatjaks olemisega, kus on väga oluline roll juhendajatel, luues tingimused koos usuliste teadmiste ja kogemuste jagamiseks. Neid vastu võtta ja omandada saavad siiski vaid lapsed ja ka noored ise. Kindlasti on selline teekond ka vastastikune õppimine, kus juhendajatel on lastelt ja noortelt nii mõndagi kõrva taha panna.
Tänavune Eestimaa päikseline ja soe suvi on võimaldanud rikastada koguduste laste- ja noortetööd mitmesuguste laagritega nii lastele, leerilastele kui noortele. Sellel aastal toimus traditsiooniliselt 5.–8. juulil EELK LNÜ korraldatud oikumeeniline kristlik noortefestival JäPe pealkirjaga „ArmAstus“, mille üheks suuremaks eripäraks on noorte endi kaasamine suurürituse ettevalmistuse ja läbiviimise protsessi, nendega koos tegemine ja vastutuse jagamine. See ei olegi kõige lihtsam viis suurüritust korraldada, kuid siiski noori kõnetav, innustav ja kaasahaarav teekond, millest on õppida ka noorte juhendajatel.
Vaadates EELK 2017. aasta koguduste statistilist aruandlust, näeme, et lastetööd tehakse meie 168 kogudusest 96-s, kuid noortetööd vaid 44 koguduses. See arv sunnib mõtlema ja lahendusi otsima, jõudmaks kirikutöös noorteni. Noori takistavad koguduse juurde tulemast nende vähesed religioonialased teadmised, sellest tulenevad eelarvamused ja hirm sattuda pilkealuseks. Teisalt aga kindlasti ka koguduse noortejuhi, kokkutulemise koha ja läbimõeldud ning eesmärgipärase noortetöö ning selleks vajalike materjalide puudumine.
Meie kirikus on töö noortega traditsiooniliselt seotud olnud leeriõppega. Oma tööpraktika põhjal võin öelda, et meie võimalused noorteni jõudmiseks suurenevad, kui anname senisest rohkem kogudustes leeriõpetust juba 14–15aastastele, luues neile tingimusi kokkutulemiseks, eakohaseks praktiliseks tegevuseks ja õppimiseks ning juhendamiseks usuteel ja neid kogudusetöösse kaasates. Eeskujuks on siin Soome ja Saksamaa evangeelsete kirikute noorte leeritöö praktika, millest oleks meil palju õppida. Töö laste ja noortega, nendega oma aja, teadmiste ja kogemuste jagamine on õnnistusrohke. Suur rõõm on selles töös näha, kuidas noorte eelarvamused tasapisi kiriku ja usu suhtes taanduvad. Neid hakkavad kõnetama piiblilood ja religioossed teemad, haaravad kaasa palve ja vaikusehetked ning nad julgevad oma küsimusi ja mõtteid avaldada, soovivad kogudusetöös kaasa lüüa ehk ülekantud tähenduses usuteel koos meiega kokata.
Karti-Helena Meldre_2018_veeb

 

 

 

 
Katrin-Helena Melder,
assessor

Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. (Js 42:3)