Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Suvi 1931: palju muusikat

10.08.2011 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Nissi kirik sai 80 aastat tagasi elektrivalguse. ArhiivKaheksakümne aasta taguse suve üks tähtsamaid sündmusi oli 5. juulil aset leidnud Pärnumaa I vaimulik laulupidu.
Algas see juba eelmisel õhtul vabaõhu-jumalateenistusega staadionil. Vaimulikku kosutust jagasid praost Grünberg, Eliisabeti koguduse õpetaja Hasselblatt ja õpetaja Haamer Pühalt. Muusikat tegid Tallinna ühendatud laulukoorid hr Biltse juhatusel.
Pühapäeva hommikul oli Eliisabeti kirikus pidulik jumalateenistus, kus Saarde õpetaja Torrim kõneles vaimuliku muusika tähtsusest. Laulsid Pärnu koorid hr Soodla juhatusel. Ja laulsid hästi.
Laulupeokontserdilgi oli ilusa ilma toel palju rahvast. Tuhandepealist ühendkoori juhatas August Topman. Oma kõnes tõi H. B. Rahamägi ette vaimuliku muusika suurt mõju inimhingele. Kontsert läks ülihästi. «Võib õigusega tunnistada, et vaimulik laul küllaldaselt suudab meeli köita ja hinge rahuldada, kui suudetakse pakkuda ilusat ja head,» kirjutab üks piduline. Õhtul oli Eliisabeti kirikus solistide kontsert.
Laulupäev Tapal ja Paides
Samal päeval oli ka Tapal I vaimulik laulupäev. See kujunes linnale suurpäevaks. Koore juhatas Enn Võrk, pasunakoore K. Grünvald. Puhkpilliorkestri osavõtul kalmistul aset leidnud jumalateenistusel jutlustas Jüri õpetaja A. Aunver, rääkides jumalikust armastusest isiklikus ja usuelus. Vägevalt kõlas rahva, kooride ja orkestri esituses «Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat kiita». Peokõne pidas Tartu praost Rutopõld.
12. juulil oli Harglas Võrumaa üliõpilaskonna suvepäev, mis algas piduliku jumalateenistusega kirikus. Muusika eest hoolitsesid Hargla kiriku koor ning Taheva ja Mõniste pasunakoor.
Võru kirikus oli aga samal päeval uute kirikukellade õnnistamine. Õnnistamistalituse tegi Võru praost J. Schwartz, laulis Võru lauljaist segakoor. Suurema kella peale, mis kaalus 1040 kg, oli graveeritud «Minu hing, kiida Jehoovat», väiksem, 680 kg kaaluv kell kandis kirja «Rahu olgu teiega». Kellad maksid 2334 krooni, mis saadi korjandusega.
Õnnestus ka 12. juulil aset leidnud Paide I vaimulik laulupäev. Pidulikul jumalateenistusel kirikus jutlustas Laiuse õpetaja J. Järve. Laulupeost Vallimäel võttis osa 600 lauljat. Ilm oli ilus ja rahvast murruna. Peaaegu iga laul tuli kordamisele.
Suure menu osaliseks sai Rakvere tuletõrjeorkester Ülo Topmani juhatusel. Õhtul oli kirikus kontsert, kus esinesid H. Stamm (sopran), Eino (Heino) Uuli (tenor), F. Rebmann (viiul) ja Pilistvere segakoor köster Rehseldti juhatusel. Laulupäevalt saadud puhastulu määrati kirikule uue oreli muretsemiseks.
Nappis vaimulikke laule
Muidugi kõlas vaimulik muusika ilmalikelgi laulupäevadel, nagu näiteks 26. juulil Laiuse IV laulupäeval ning 5. juulil Urvaste ja 2. augustil Haapsalu laulupäeval.
Vaimulikele laulupidudele oli ilmalike kõrval seega alus pandud. Kuid juba ilmnesid kitsaskohad: ei jätkunud eesti vaimulikke laule ega koraale. Selgus, et nooremad Eesti heliloojad polnud kirjutanud ühtegi hästilauldavat vaimulikku laulu. Vana tagavara jõuti juba aastaga ära leierdada. Valdavalt võõrastest lauludest ei tahetud aga kava kokku panna.
Lauljate liidu korraldatud võistlustele tulid ainult ilmalikud laulud, mis kultuurkapitali toel ära osteti. Pärnu praost Grünberg tegi üleskutse moodustada veel üks kapital, mis vaimuliku laulu kirjutamist soodustaks.
Ei tukkunud ka Kirikumuusika Sekretariaat. Augusti algul ilmus «Kirikukoori» X vihik, mis oli mõeldud eelkõige vaimulike laulupidude sisustamiseks. Sellest võis leida Schuberti, Händeli, Bachi ja Beethoveni laule, kuid oli ka Johannes Kappeli, Karl August Hermanni, Johan Tamverki loomingut.
Vihiku kergematest, ilusamatest lauludest koostati kogu kontsertjumalateenistuste tarvis mitmesugusteks tähtpäevadeks. Nendega oleks saanud hakkama ka väiksemad koorid. 
Korraldati täienduskursus
Kirikumuusika Sekretariaadi suurematest ettevõtmistest tuleks mainida 10.–14. augustini Tallinnas aset leidnud kirikumuusikute täienduskursust. Õpetati kooriharmooniat, koorilaulu tõlgitsemist, tööd kooriga, juhatamist, laulude seadmist pasunakoorile jm. Orelimängu harjutati Jaani ja toomkirikus. Osavõtjaid oli 26, neist 15 köstrid ja 11 koorijuhid.
Jaani kirikus oli igal õhtul jumalateenistus ja vaimulik kontsert. Suurem kontsert oli 13. augustil, see kanti üle ka raadios. Kursuslaste koori juhatas Helme köster Karl Tuvike. Esinesid ka solistid Rudolf Palm (viiul) ja August Karjus (tšello). Lõpujumalateenistus 14. augustil peeti uue agenda järgi. Augusti lõpul oli kirikumuusika kursus ka Pärnus.
Kirikumuusika Sekretariaat pidi hakkama saama ühe palgalise töötajaga, kuid sellelegi maksmisega oli raskusi. Kulude katmiseks piisanuks, kui iga kogudus andnuks 10 krooni kuus. Eelmise aasta köstrite kursusel tehti ettepanek annetada koraalipühade sissetulek kirikumuusika edendamiseks, nootide trükkimiseks ja kursuste korraldamiseks, tegelikult aga ei tahetud isegi laululehtedelt saadavat tulu kirikumuusika heaks ohverdada.  
Noortepühad au sees
Rõuges oli 26. juulil koraalipüha. See algas pasunakoori koraalimänguga kiriku tornist. Eel- ja lõpuliturgia oli seotud koraalidega, mida laulsid Rõuge kihelkonna segakoorid August Topmani juhatusel. Pärast jumalateenistust mõtiskleti õpetajamaja aias ühiseinel kihelkonna tuleva-aastase vaimuliku laulupäeva üle.
Tähelepanu jätkus ka noortele. 5. juulil peeti Rõuges noortepüha. Osales üle 3000 inimese. Räpinas oli noortepüha 12., Mehikoormas 19. juulil. Sealgi olid kirikud rahvast täis.
Jüris oli noortepüha 16. augustil. Jumalateenistusest võeti elavalt osa. Sama võis öelda ka lastejumalateenistuse kohta. Võeti vastu otsus asutada Jüri koguduse juures noorte ühendus.
Sangastes oli noortepüha 23. augustil. Jutlustas Hargla õpetaja Maior. Päras jumalateenistust toimunud koosolekul otsustati luua koguduse juurde noorte ühing.
Tähelepanu äratas ka leerilaste õnnistamine Mustvee koguduses 9. augustil. Südamlikud rõõmutunded valdasid kuulajaid, kui leerilapsed sammusid õpetaja Kuusiku saatel kirikusse, kus neid tervitas koguduse laul ja puhkpilliorkestri mäng köster A. Luningi juhatusel. Kirik uppus lilledesse.
Koguduste suurpäevadest
26. juulil oli Lohusuus suurpäev. Hommikusel jumalateenistusel, mida kaunistas pasunakoor, jutlustasid õpetaja Kuusik Tormast ja usuteaduse üliõpilane Annast Tartust. Pärast seda oli vabaõhu-jumalateenistus köstrimaja esisel platsil, kus avati Vabadussõja mälestusmärk. Esinesid puhkpilliorkester ja kiriku koor köster Sildniku juhatusel. Kohal oli rohkesti sõjaväelasi.
Paistulased kogunesid suuremal hulgal kiriku juurde 16. augustil. Jumalateenistus oli sedakorda kalmistul, millele järgnes kontsertjumalateenistus kirikus. Liturgid olid Hargla õpetaja Maior ja kohalik õpetaja Vaher, solistidena esinesid pr L. Dreymann New Yorgist ja õpetaja Maior (viiul).
Kohal oli ka Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor Augustin Punga juhatusel. Pärast teenistust lauldi kalmistul Paistus köstrina töötanud Friedrich August Saebelmanni haual, kelle surmast oli 7. märtsil möödunud 20 aastat.
9. august oli suurpäev Narva Peetri kogudusele. Laulupeo­platsil toimunud jumalateenistusel jutlustas praost Aleksander Kapp Tallinnast. Teoloogiaüliõpilane E. Kiviste kõneles noortele võitlusest valguse ja pimeduse vahel. Narva lauljatest koostatud koor esines orkestri saatel Leopold Vigla juhatusel.
Tähelepanu all orelid
2. augustil õnnistati Türi kiriku uus suurendatud orel. Endine 1896. aastast pärit Walkeri tehase orel, kus oli 12 helisevat registrit, jäi täies ulatuses alles. Juurde tuli 13 uut registrit, millele lisandus 24 tehnilist registrit. Töö tegid vennad Kriisad. Oreli tutvustamise kontserdid olid 1. ja 2. augustil, esinejaiks prof August Topman ja Türi organist Johannes Weeber.
Nüüd olid maakirikutest Türi omast suuremad vaid Põltsamaa ja Rakvere orelid.
Audrus veel oreli uuendamiseni ei jõutud, kuid sinnapoole püüti küll. 2. augustil oli siinses kirikus vaimulik kontsert vana oreli parandamise ja täiendamise kulude katteks. Laulis Audru, Võlla ja Sauga-Ridalepa ühendkoor. Olid ka oreliettekanded ja tšellosoolo.   
Peeti tähtpäevi
Võnnu luterlik kirik tähistas 300. aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel mängis kohalik pasunakoor ja laulis segakoor J. Kala juhatusel. Esinesid pr Teder (sopran), hr Teder (viiul) ja hr Imelik (tšello). Rahvast oli nii palju, et osa pidi talitust kuulama väljas.
Nissi kirikus teeniti esimest korda Jumalat elektritulede valgel. Jutlustasid praost Thomson Hagerist ja õpetaja Janno Kihelkonnalt. Rahvas mahtus ainult osaliselt kirikusse. Kontsertjumalateenistusel esinesid solistid ja Tallinna Pauluse segakoor hr Biltse juhatusel.
Vigalas oli juubilariks köster J. Soo, kes oli siin ametisse astunud 25. augustil 1881, seega 50 aastat tagasi. Jaanuaris oli 50 aastat möödunud ka tema abiellumisest Kursi köstrimajas sealse üle Eesti tuntud köstri Peeter Lampsoni tütre Alvinega. Kaks aastat tagasi oli juubilar saanud 80aastaseks.
23. augustil mälestati Valgas Janis Cimzet (Zimse) tema 50. surma-aastapäeval. Üle 40 aasta oli ta töötanud köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamisel, omades suuri teeneid eesti kirikumuusikute õpetamisel. Tema juures olid õppinud Aleksander Kunileid, Friedrich August Saebelmann, Aleksander Eduard Thomson, Aleksander Läte, Joosep Kapp jt.
* * *
Kurva sündmusena nimetaks erukolonel Siegfried Pindingu lahkumist 16. juulil. Sündinud 1877. aastal, oli ta teeninud Vene sõjaväes ja võidelnud Vabadussõjas. Elades Tartus, osales aktiivselt ülikooli kiriku Eesti pihtkonnas, olles koguduse juhatuse liige.
Ka oli ta lauluseltsi Cantate Domino asutajaid ja esimees, eriti südamelähedane oli talle aga koguduse pasunakoor. X kirikupäeval valiti ta koguduste lauluseltside ja vaimulike laulupidude korraldamise komisjoni, XI kirikupäeval vaimuliku ülemkohtu liikmeks.
Kadrina kiriku lähistel Ojaveski külas leiti vanast matmispaigast suur hulk haruldasi IV sajandist pärit ehteasju. Väljakaevamisi toimetati pastor Beermanni näpunäidete järgi.
Mati Märtin

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)