Esileht » Arvamused » Kolumn »

Suvetuurid ja kirik

15.08.2007 | | Rubriik: Kolumn

Sel suvel on meie kirikus päris palju aru peetud ja väideldud seeüle, milline muusika ja millised kontserdid kirikusse sobivad. Teemat on lahatud koguni ühel konverentsil.

Ilmselt on see teema aktuaalseks muutunud tänu sellele, et kirikutest on saanud hinnatud kontserdipaigad. Ja kui varem toimusid pühakodades rohkem klassikalise muusika kontserdid ning sagedamini linnades kui maal, siis nüüd on lisaks orelifestivalidele ja klassikalise muusika sarjadele erinevad suvetuurid hakanud läbi käima Eestimaa erinevate piirkondade kirikuid.

Tõsi ta on, et pikema ajalooga muusika ei tarvitse olla oma sisult ja sõnumilt sugugi vagam kui kaasaegne rokk või popp. Kristliku sõnumi üdi saab väljendada väga erinevate muusikastiilide kaudu. Ilmselt pole aga suur osa praegu kirikukontsertidel kõlavast laulust-pillimängust oma sõnumi poolest üldse kiriku sõnumit kandev. Jah, ehk ka mitte sellega otseses vastuolus olev. Lihtsalt neutraalselt ilmalik.

Aasta-aastalt on Eesti muusikamaastik enam kommertsialiseerunud. Midagi pole teha, ärihuvidele allunud on ka kirikukontserdid. Suvetuure tegevad muusikud ja neid tihti vahendavad firmad on leidnud kirikutes hea akustikaga kontserdisaalid. Paremad kui kultuurimajad või vabaõhulavad.

Kogudused seisavad üsnagi keeruka dilemma ees. Isegi siis, kui seesmine intuitsioon ütleb, et üks või teine iseenesest hea tasemega muusik või kollektiiv klapib paremini just nimelt kultuurimajja või vabaõhulavale esinema, ei julgeta tihti talle ära öelda. Kirik püüab ju ka mitte eralduda muust ühiskonnast, olla avatud ja kutsuda inimesi ligi. Ja inimesed tulevad hea meelega. Sealhulgas paljud inimesed, kes muidu kunagi kirikusse ei satu. Hea majandamise korral on kogudusel ka võimalik lisaks artistile makstavale kopsakale piletitasule üht-teist oma vajadusteks teenida.

Lihtsat lahendust sellele dilemmale polegi. Tõsi küll, paljud vaimulikud ja muusikud on avaldanud seisukohta, et kirikusse ei saagi klappida muusika, mis kristlikku sõnumit ei kanna, evangeeliumi ei vahenda. Sellele seisukohale truuks jäädes on ka lihtsam kontserdipakkujatele ära öelda ning inimestele asja seletada.

Ilmselt jääb aga peensusteni ulatuvate reeglite puududes siiski nii, et osas kirikutes suvetuurid jätkuvad, osas aga jääb kõlama vaid selge sõnumiga kirikumuusika. Viimane ei välista muudegi stiilide ja instrumentide kasutamist peale n-ö klassika ja oreli.

Image
Tauno Teder

Üks kommentaar artiklile “Suvetuurid ja kirik”

  1. Külaline ütles:

    Tauno, Teil on täiesti õigus, kui kahtlete muusikute ja muusika üle, mida kirikutes lastakse kontsertesinemisena kuulata. Kirikut ei saa teha kontsertsaaliks lihtsalt selleks, et ehku peale kogudusele juurdekasvu saada.Jeesus oli väga vihane selliste kauplejate peale ja puhastas kiriku kõhklemata, vaatamata variseride ja kirjatundjate meelsusele. Kirik peab jääma Jumala kojaks ja mitte muunduma vastavalt meelsusega, mida selle maailma vürst ette paneb. Niigi on juba maailm nii sisse sõitnud, et kirikuisad hakkavad perverssusi soosima, nagu Rootsi ja USA luterlikes kirikutes on toimunud(ajaleheartiklite põhjal).

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)