Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Süvendada olemasolevat ja arendada teadustööd

15.03.2017 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Rektor Ove Sander on tänulik, sest Jumal on andnud rohkem, kui on palvetatud ja loodetud. Tiiu Pikkur

Dr Ove Sander (46) seab teist korda EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektoriks valituna tulevikuplaane.

Ove Sander: „Esmaseks sooviks ja palveks on, et usuteaduse instituut võiks veelgi paremini täita oma peamist ülesannet: anda kirikule ustavaid ja hästi välja õpetatud töötegijaid. Kuivõrd meie akadeemiline võimekus on suurenenud, siis saame suurendada oma teadus- ja arendustöö mahtu. Mõtted liiguvad sellelegi, et võiksime olla kirikule visionaarseks mõttekojaks, aidata analüüsida hetkeolukorda ning leida võimalusi, kuidas võiksime paremini teenida ühiskonda evangeeliumiga.“

Rektori ametisse asusid instituudile üsna raskel ajal, aastal 2012. Mis on sellest ajast eriti meelde jäänud?
Tõepoolest, seda aega on põhjust meenutada, et näha praeguseid arenguid õigetes perspektiivides ja olla tänulik. Viis aastat tagasi oli arutluse all isegi see, kas meil UId on üldse vaja või mitte. Rahulolematust oli nii kirikus kui ka riigi poolt. Osaliselt põhjendatult, osaliselt põhjendamatult. Kogesime riigi hariduspoliitika muutlikkust – kuigi meil olid toona kehtivad riiklikud tunnustused, kaotasime järgnevate hindamiste käigus ülikoolina toimimise õiguse.
Kõige raskem oli toona aga see, et neid inimesi, kes oleks uskunud usuteaduse instituuti, ei olnud palju. Akadeemiliste ja majanduslike ressursside puudus, samuti üliõpilaste nappus olnuks veel kuidagi talutav, kuid kõige raskem oli, et vähe oli neid, kes uskusid, et UId on vaja. Et EELK-le on oma teoloogiline õppeasutus eluliselt otsustava tähendusega.
Üks julgustükkidest, mida sai tookord tehtud, oli see, et võtsime üliõpilased nn uuendatud UIsse vastu, teadmata, kas nad saavad ka riiklikult tunnustatud diplomid. Võime tunnistada, et Jumal on kõike õnnistanud ning tehtud otsused olid õiged – praegu õpib UIs 132 üliõpilast.

Mis siis aitas sellest kõigest välja tulla?
Jumala arm, eestpalved ning siiski selle kriitilise hulga inimeste olemasolu, kellega koos sai lootuse peale teele mindud. Ning siis tuli juba hakata astuma konkreetseid samme, et saada vajalikud riiklikud tunnustused ja, mis samuti väga tähtis, kasvatada kiriku usaldust UI vastu. Riiklikest hindamistest läbisime edukalt üleminekuhindamise ning seejärel hakkasime valmistuma akrediteerimiseks (on kohustuslik kõigile kõrgkoolidele – T. P.). Seegi sai möödunud aastal edukalt läbitud, mille tulemusena anti meile pikim, s.o seitsmeaastane õpetamisõigus. Ühelt poolt oli see kindlasti UI praeguste töötajate pingutuse vili, teisalt kogesime väga otseselt sedagi, et meil on traditsioon – 70 aastat oma kiriku kooli – ja see kannab.
Kui tahta edasi minna, siis tulebki seda teha. Iga seismine ja rahulolu on ju mõnes mõttes tagasiminek. Väga oluline on töö inimestega ja panustamine kollektiivi. Viimast aastat jääb meenutama professorite valimine. Saime lisaks professor Randar Tasmuthile neli uut professorit: Priit Rohtmetsa, Thomas-Andreas Põderi, Arne Hiobi ja Riho Saardi. Praegu on meil UIs 30 lepingulist töötajat, lisaks vähemalt veel sama palju neid, kes käivad meil lühemaid kursusi lugemas.

UI ühendas endasse Tartu teoloogia akadeemia (TTA) ja teeb koostööd EAÕK Platoni seminariga.
Koostöö ja kaasamine on minu jaoks olnud alati väga olulise tähendusega. Märkimisväärseim selles osas oli TTA ühinemine UIga. Võib öelda, et see õnnestus sajaprotsendiliselt ning mõlemad koolid on sellest võitnud. Usun ka, et kirik ja Eesti teoloogia. Lisaks akadeemilisele toele annab TTA ¼ UI eelarvest.
Head vilja on kandnud koostöö Püha Platoni seminariga, mille raames oleme avanud õigeusu õppetooli UI juures. Selline õppemudel on pretsedent kogu maailmas – oleme ainuke evangeelsele kirikule kuuluv õppeastutus, kus saavad olulise osa oma õppekavast õigeusu vaimulikud. Seda koostööd on õnnistanud isiklikult patriarh Bartolomeus ja metropoliit Stefanus.
UI-le osaks saanud Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilist preemiat 2016. a tulekski suures osas näha selles kontekstis. UI on muidugi kogu aeg kandnud endas oikumeenilist avatust ning sellega koos avatust ühiskonnale ja ühiskonna teenimisele.

Oled äsja alustanud järgmist viisaastakut rektorina. Millised on tulevikuplaanid?
Jumal on pannud mind tihti kohtadesse, kus on mingi kriis või midagi korrast ära. Nii oli see Vastseliina ja Nõmme Rahu koguduse õpetajaks saades ning ega aeg UIs viis aastat tagasi ka kerge olnud. Ehk on olnud siis Jumala armust oskust kuulata ja kaasata, julgustada ja suunata, et oleme suutnud UIs ka ühise perena ja ühise eesmärgi nimel edasi liikuda. Eks see ime ole, sest oleme kõik ju nii erinevad, nagu on erinevad ka meie arusaamad kirikust ja selle tööks ettevalmistamisest.
Kandideerisin sel korral suuresti tänu oma heade sõprade ja abikaasa julgustusele. Mulle meeldis ka väga, mida peapiiskop Urmas Viilma mulle ütles: nüüd oled laev vabas vees, sõida ka natuke. Vabas vees on alati kindlam, kuid ega kunagi pole välistatud ootamatud tormid ja karid. Eks UI ole nagu kirik, teda tuleb alati ehitada, tema jaoks peame töötama ja võitlema, ning siiski on see Jumala töö, arm ja tõotus.
Konkreetsemas osas püüame senisest suuremat rõhku asetada hingehoiule. Nii UI töötegijate kui üliõpilaste vaimulikule toetamisele. Oleme käivitanud esmakursuslastele katseprojekti akadeemilisest mentorlusest. Loodame, et sellest on kasu nii õpingutes kui vaimulikus elus. Olen rektorina rõõmus, et meiega on liitunud suurte kogemustega hingehoidja, anglikaani preester Stiiv Knowers.
Kuna oleme rakenduskõrgkool, siis on praktikal suur osa. Seepärast püüame suurendada sidusust UI õppekavade ja osakondade vahel. Eriti oluline on UI usuteaduskonna suurem koostöö pastoraalseminariga, et seminari lõpetajatel oleks võimalikest parim ja terviklikum ettevalmistus ordinatsiooniks.
Loomulikult püüame leida vahendeid kirikule äärmiselt olulise muusikaosakonna arendamiseks. Ka täiendusõppe roll võiks veelgi kasvada, kuid juba praegu pakume väga palju koolitusi nii kirikule kui kiriku missiooni jagavatele inimestele ühiskonnas.
Tiiu Pikkur

Ove Sander
EELK Usuteaduse Instituudi rektor (al 2012)
Õppinud EELK Usuteaduse Instituudis 1988–1994 (dipl)
AFLC teoloogilises seminaris USAs 1997–1998 (mag. div.)
Tallinna ülikoolis 2005 (PhD), järeldoktor LCMS Concordia seminaris USAs 2007
Ordineeritud aseõpetajaks 1991, õpetaja õigused 1994
Teeninud Vastseliina ja Nõmme Rahu (al 1999) koguduses, olnud Võru abipraost, on kirikuvalitsuse ja kirikukogu liige
UI õppejõud 1998–2010 ja pastoraalseminari  juhataja 1998–2012
EELK Teeneteristi III järk 2007, EELK aasta vaimulik 2009, Nõmme aasta tegija 2008, Tallinna teenetemärk 2014, EELK kuldrist 2016

Teemad:
Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja!
(Jh 12:24)