Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Suvemuusikast ja kontserdikavadest maakirikus

19.08.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Kõlab ühislaul Audru valla segakoori ja Konguta segakoori esituses. Dirigeerib teenekas muusikapedagoog ja koorijuht Tiia Tamm. Erakogu

Suvi on muusikasõbrale hea aeg, erinevaid kontserte ja muusikafestivale jätkub igasse maanurka. Nõnda saavad maakirikudki avada uksed kontserdikülastajatele, kirikuruumid on piisavalt soojad, et muusikud ja publik saaksid end seal mugavalt tunda.

Kontserdipakkumisi tuleb mitmesuguseid ja kuigi nende hulk kõigub aastate kaupa, saab maakogudus omapoolset initsiatiivi üles näidates siin palju ära teha. Valik on laiem, kui esmapilgul paistab, ja võimalus endale meelepärast kontserti leida kindlasti olemas.

Kontserdisari «Mu hing laulab kiitust»
Siinkohal on öelda siiraid tänusõnu Tuuliki Jürjole ja EELK Kirikumuusika Liidule, kelle korraldatud kontserdisari «Mu hing laulab kiitust» tõi sel suvel kauni vaimuliku muusika koguni kahekümne kaheksasse Eestimaa kirikusse. Audru kirikus musitseeris selle sarja raames itaalia päritolu organist Edoardo Narbona, kelle kava kandis pealkirja «Magnificat. Kõndides Jumala poole nagu Maarja».
Kava tegi huvitavaks ühelt poolt väikesele orelile sobiv heliteoste valik, esitusele tulid Frescobaldi, Frobergeri ja Pa­chelbeli lühiteosed. Teisalt oli see kontsert meeldivaks väljakutseks ka koguduse vaimulikule, sest orelipalade vahele põimiti vaimulikke mõtisklusi. Nii sulandusid sõna ja muusika üheks vaimulikuks kontserdiks, millele ka ootustest enam publikut jätkus.

Häid muusikuid tasub «kodustada»
Audru kirikul on juba mitmendat suve au võõrustada organist Ines Maidret, kes elab ja töötab Norras ja on alates 2014. aastast oma kodulinna Pärnu orelifestivali kunstiline juht. Suurtel ja mitmekesiseid võimalusi pakkuvatel orelitel mängima harjunud Maidre arvab, et Audru kiriku väikeorel, meister Carl Georg Thali 1843. aastast pärit instrument, sobib suurepäraselt keelpillide saatepilli rolli ja omab ka piisavalt kõlaerksust mõne soololoo ettekandeks.
Seekord tegi Ines Maidre oma viiuldajast poja Ingmar Simson-Valtini ja vioolamängijast tütre Iris Maidre-Aarvikuga muusikalise kummarduse helilooja Arvo Pärdile tema läheneva 80. sünnipäeva puhul.
Kontserdi nimiteos, Arvo Pärdi maailmakuulus «Peegel peeglis» oma väikeste muutustega üha korduvate kolmkõladega oli võtmeks ka ülejäänud peegli-kavale, kus paari-kolmekaupa kokkukuuluvad teosed peegeldusid nii vormis, stiilis, ajastus, meeleolus kui ka eri pillide tämbrites. Esitusele tuli peale Arvo Pärdi heliteoste ka G. F. Händeli, J. Halvorseni ning eelmise sajandi eesti heliloojate R. Tobiase, A. Kapi ja A. Lemba looming.

Kogukonna toetus on oluline
Suviti toimuvad maakohtades valla- ja kihelkonnapäevad, mis toovad kodukandirahva ja suvitajad ka pühakodadesse. Kogukonna toetus on oluline, sest rahva algatusel on omadus püsima jääda.
Audru vallapäevade raames on saanud traditsiooniks Audru valla segakoori kontsert kodukirikus. Koostöö dirigentide Tiia Tamme ja Annely Kuningaga on sujunud hästi, vastastikku on kokku lepitud kontserdikava ja vaimulikud koraalid ühislauludena, kontserdi juurde on alati kuulunud ka alguspalve ja vaimulik kõne.
Seekord oli meeldiv võimalus esineda koos Tartumaalt külla sõitnud Konguta segakooriga. Kahe koori kontsert-palvusel kõlasid peamiselt eesti heliloojate nagu P. Uusbergi, A. Mattiiseni, T. Kõrvitsa, R. Tobiase, E. Mägi, V. Kapi ja G. Ernesaksa teosed. Audru vallapäevade lõppkontserdi andis 1993. aastal loodud Arsise kellade ansambel, mille kunstiline juht on Aivar Mäe. Ansambli kasutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte, mille vaevarikka monteerimise kontserdi eel kompenseeris küllaga järgnev muusikaline tulemus.

Kirikukontsert on artisti mõõdupuu
Kirikukontsert testib kindlasti artisti või kollektiivi sisu, kaugeltki igaüks ei kanna seda välja ja mitte ainult skaalal vaimulik-ilmalik. Kindlasti on selliseks mõõdupuuks ka kontserdi kontseptsiooni selgus ja kava läbimõeldus. Kui sellise artisti nagu Ines Maidre puhul võlub lisaks suurepärasele mängutehnikale ka kavade väga läbimõeldud koostamine, siis mõne teise esineja puhul ei pruugi kontserdi kava selguda isegi siis, kui oled kontserdi lõpuni ära kuulanud.
Probleem ei ole alati heli ülevõimendamises, mis ei lase artisti sõnadest ja sõnumist aru saada, kahjuks ei hooli mitmed kontserdikorraldajad ka heast kirjutamata tavast läkitada oma kava ettevaatavalt võõrustajatele.
Kui seda otsesõnu ei nõuta, võib toimuva sisu jääda viimse hetkeni saladuseks. Nõnda võibki juhtuda kentsakaid seiku, kus kontserdituuril olev artist ohkab ehmunult: «Oi, kirikuõpetaja on ka kohal, kas nüüd peab ainult aeglasi lugusid mängima?!» Kirikuid kaasavate kontserdituuride korraldajad võtavad eestlase suvituskultuuri kujundamisel endale suure vastutuse, sest rahvas külastab neid kontserte pileti hinnast hoolimata.
Oleks hea, kui investeeritaks sel puhul ka korrektsesse suhtlusse ja kontserdikavade trükkimisse, see aitaks kindlasti kaasa vastastikuse usalduse tekkele. Ei tahaks kuidagi uskuda, et need kavad trükimusta ei kannata, vähemalt ei kinnita seda senine kontserdikogemus.
Tiina Janno,
Audru koguduse õpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)