Suvekirik

Pereraadios hommikuprogrammi toimetajana töötades sai mulle hästi selgeks mõiste «hapukurgihooaeg». See on koondnimetus sündmustevaesele ajale, mil meedias jutuaine leidmiseks tuleb teinekord teha uudis kasvõi hapukurkide soolamisest. Sageli see hooaeg tõesti hapukurkide soolamise ajaga kattubki. Kirikus on sel perioodil liturgiliseks värvikski roheline. Muidugi ei viita see kurkidele, küll aga tähistab suuremate pühadeta perioodi.
Mõned vabakogudused lükkavad oma suvised pühapäevased jumalateenistused õhtusse. Tean kogudust, kes ilusa ilma puhul jättis jumalateenistuse üldse ära ja korraldas koguduserahvale sõidu randa. Väikese koguduse võimalused. Eestimaa lühike suvi annab siiski palju võimalusi vaimulikult aktiivseks tegevuseks. Üks katoliku kiriku nunn kirjeldab, kuidas ta noore kloostriõena sai juhtnööri terveks eluks, küsides kord suusoojaks ühelt vanemalt nunnalt, kas tal on olnud ka hea päev. Kogenud nunn vastas selle peale: «Ma tegin selle päeva heaks.» Suvi on aeg, mida on võimalik teha väga eriliseks vaimulikuks ajaks.
Ühe luterlase suvesse võiks kuuluda Järva-Jaanis 7.–10. juulil toimuvalt noortefestivalilt JäPe läbiastumine ja 14.–21. augustil Võru praostkonnas toimuvate misjonipäevade külastamine. Need on meie kiriku peod, kus osalemine võiks olla sama iseenesestmõistetav kui suvine mustikalkäik või jaanitulele minek.
Lisaks toimub mitmel pool kohalikke üritusi, kus osalemiseks ei pea olema kohalik. Järjest populaarsemad on meilgi palverännakud. Unistatakse ehedast jalgsi tehtavast palverännakust. Paljudele tundub see aga kättesaamatu, sest kuulsad rännuteed asuvad kaugel ja minek on kulukas. Järjest enam aga luuakse ka kodumaal palverännuvõimalusi, sest Maarjamaagi on rikas iidsete pühapaikade poolest. Näiteks võiksid huvilised oma esimese palverännukogemuse saamiseks liituda Viru praostkonna ränduritega 11. juulil Käsmus. Eesmärgiks on jõuda Viru-Nigula Maarja kabeli varemeisse. Tegemist on ühe vanima teadaoleva palverännu sihtpunktiga Eestimaal. Umbes 70kilomeetrine ja neljapäevane rännak kaunist Virumaa põhjarannikut mööda on võimalus saada vaimulik teelolemise kogemus koos turvalise seltskonnaga ja ettevalmistatud toidu ning ööbimiskohtadega.
Üks üritus, mille allakirjutanu oma suvekiriku plaanidesse lisab, on juulikuus Rakveres toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. Kas see ei ole mitte ilmalik üritus? Muidugi on. Nii nagu oli omal moel ilmalik üritus ka Jeesuse elu. Sõna sai lihaks… Tänapäeval on teater paljuski samas funktsioonis, kui seda oli omaaegne prohvetlus. Baltoscandalil üles astuvad eksperimentaalteatrid on sõnumi edastamise meetodilt kõige lähemal Vana Testamendi päevade karismaatilistele prohvetitele nagu Hesekiel või Jeremija, kes oma sõnumi edastamiseks viisid läbi avalikke performance’eid. Isegi tänapäeva mõistes on rahvarohkes kohas alasti ringi kõndimine või linnatänaval päevade kaupa lebamine radikaalne ja piire kompav tegu. Ka Jeesuse Jeruusalemma ratsutamist või rahavahetajate templist väljaajamist peavad tänapäevased piibliteadlased prohvetlikeks tegudeks ehk läbimõeldud etendusteks, mille kaudu ta oma sõnumit edastas.
Muidugi tuleb tänaste teatrietenduste sõnum läbi mõelda, kas ja kuidas üks või teine sõnum suure performance’i meistri ilmutusega haakub. Igatahes ei ole piibelliku prohvetluse keskmes sündmuste ettekuulutamine, vaid tähendusväljade avardamine nii, et see aitab inimesel edasi elada. Selleks pakuvad meie moodsad prohvetid teatrites omajagu. Otsime need üles.
Nimetatud üritustele võib lisada tippürituse Paide Arvamusfestivali näol. Alul kõlas idee hakata päevakajalistel teemadel rääkima veider. Kas tühja jutu ajamist pole juba piisavalt? Ometi kuulub ühe teema mitmekülgne ja ka ootamatu käsitlemine olemuslikult ka ristiusu juurde. Jeesus oma tähendamissõnadega püüab aina panna inimesi teatud teemadele uudsel moel vaatama. Võime ette kujutada, kui palju kaasnes tähendamissõnadega arutelusid, vaidlusi, mittenõustumisi ja uusi mõtteid. Jeesus just taolist reaktsiooni ootaski, sest ta küsis sageli oma kuulajatelt: mis teie arvate? (Mt 18:12; 21:28; 22:42; Lk 10:36 jne).
Küllap kellegi teise suvekirik sisaldaks hoopis muid ettevõtmisi. Oluline on see, et me kasutaksime neid paljusid võimalusi, mida praegune aeg meie ette asetab.

 

 

 

 
Tauno Toompuu,
assessor