Esileht » Arvamused » Kolumn »

Suursündmus Eestimaa erinevatele kristlastele

14.09.2005 | | Rubriik: Kolumn

Möödunud laupäeval Tallinna Oleviste kirikus toimunud
piiskopiks pühitsemise missa oli kindlasti suursündmuseks roomakatoliku
kogukonnale Eestis. Vastne piiskop (Johannes Paulus II viimaseid sellesse
seisusesse ülendatuid) Philippe Jourdan on Eesti kirikumaastikul ja ühiskonnas
laiemaltki juba aastate vältel tuntud ja oma inimene.

Isa Philippe’i teatakse selle poolest, et ta on suutnud
lühikese ajaga omandada väga hea eesti keele oskuse ja et ta on hästi
sulandunud Eesti kultuurikeskkonda ja kohalikku ühiskonda. Oma pühitsemise
järgses lühikeses kõnes tõdeski ta end otsekui eestlaseks ja kinnitas oma soovi
pühendada end Eesti ja kohaliku katoliku kiriku teenimisele.

Vähem teatakse seda, et teine reformatsiooni järel Eestis,
väikese rahva ja väikese katoliku kogukonna keskel resideeruv katoliku piiskop
kuulub ka ise vähemusrahva ridadesse. Prantsusmaalt pärit isa Philippe on bask.
Nõnda on tema elukogemuses varasemastki olemas väikesena suurte keskel või
vahel olemine ja elamine. Kindlasti pole see vähetähtis ka tema tänase töö
seisukohalt.

Paljugi on muutunud ajast, mil 1936. aastal ametisse
pühitseti eelmine kohapealne katoliku piiskop, nõukogude vanglas elu jätnud
Eduard Proffitlich. Tollal oleks ilmselt olnud mõeldamatu, et sel sündmusel
osaleksid õigeusu ja protestantlike kirikute juhid. Ei oleks kõne allagi
tulnud, et nad oleksid missa lõpu järel ühises protsessioonis koos katoliku
piiskoppide ja preestritega kirikust välja tulnud.

Tänaseks on seljataha jäänud II Vatikani kirikukogu, millel
roomakatoliku kirik end oikumeenilisele liikumisele avas. Ja ka
reformatsioonikirikute jaoks pole katoliiklus enam üks hirmus lohesaba ning
paavst antikristuse nähtav kehastus.

Dialoog erinevate kirikutega on kindlasti oluline osa vastse
piiskop Philippe’i töös. Seda maal, mille kultuuri on aastasadade vältel kõige
olulisemalt mõjutanud protestantlik (peamiselt luterlik), aga ka õigeusklik
kristlus, kuid mis tänaseks on valdavalt sekulariseerunud.

Ja see viimane tegur tingib kindlasti vajaduse kiriku(te)
ühise toimimise ning tunnistuse järele, mis ajakohastele küsimustele vastates
Kristust Teda unustanud ühiskonnas esitab. Just seetõttu oli eelmine laupäev
pidulik suursündmus ka kõigi teiste Eestimaa kristlike kirikute jaoks.

Tauno Teder

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)