Suurim asub Tartu Peetri kirikus

Oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedt  tuli Saksamaalt Tartusse, asudes tööle oreliehitaja Ernst Carl Kessleri (1808–1863) töökojas. Kui Kessler suri, sai temast orelitöökoja juhataja.

Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt Lõuna-Eesti ja Pärnumaa kirikutes. Ta ehitas nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja, säilinud on mängitaval kujul kümmekond. Suurim neist on Tartu Peetri kiriku orel (23 registrit) ja väikseim Nõo kirikus asuv positiiv (2 registrit). 

Külli Eriksoni andmetel ehitas Müllverstedt ka Kessleri valmistatud väikesi oreleid ümber, sest tekkis vajadus kahe manuaaliga orelite järele. Muutused liturgias nõudsid kahte kiirelt vahetatavat erineva kõlatugevusega muusikalist saadet.

Omal ajal tunnustatud orelimeistrist Müllverstedtist saab lugeda mitmetest uurimustest.

Helika Gustavson-Rätsep on koostanud ülevaate orelimeistri elust ja orelitest, seda saab lugeda Tartu Peetri koguduse koduleheküljel, artikkel „Meenutades orelimeistrit“ on ilmunud 17.06.2009 ajalehes Eesti Kirik.

Uurimistöö Puhja kiriku orelist ja meistrist Müllverstedtist on 2014. aastal koostanud Külli Erikson. Sellega saab tutvuda Puhja koguduse koduleheküljel.

Orelimeister Olev Kents on Müllverstedti oreleid uurinud, remontinud ja hooldanud. Tema kodulehel on kirjeldus Tartu Peetri kiriku ja Puhja kiriku oreli restaureerimisprotsessidest.

Minul on olnud õnn ja au pikemat aega mängida restaureeritud ja heas korras Müllverstedti ehitatud orelitel. 2001. aastaks renoveeritud Tartu Peetri kiriku orel ja 2014. aastaks taastatud Puhja kiriku orel on mulle palju mängurõõmu kinkinud.

Väga huvitav kogemus oli mulle, mitmetele organistidele ning vabatahtlikele, kui 2013. a toimus katse päästa Müllverstedti ehitatud Maarja-Magdaleena kiriku orel. Nimelt toimusid siis oreli puhastamise talgud, kus osales 49 inimest. Talgute initsiaator oli Miina-Liisa Kuusemaa ja juhendaja Olev Kents. 1889. aastal valminud orel oli selleks hetkeks vaikinud umbes 40 aastat. Samas on see pill säilinud peaaegu originaalsel kujul ja väärib igal juhul restaureerimist. 

Saime ka oreli pedaalidele hääle sisse ja talgute lõpuks kõlas kontsert, kus saatepillina oli kasutusel ka kiriku orel. 

Anneli Klaus,

kirikumuusik

F. W. Müllverstedti orelid

Tartu Peetri, Vigala, Puhja, Põlva, Rõngu, Vändra, Häädemeeste, Vara kirikus ning Mustvee ja Nõo kirikus altariorel

 mõned eravalduses positiivorelid

 Ingerimaale ja Peterburi jäänud orelid on hävinud

 Alatskivi ja Tõstamaa orel on halvas seisus

 Kursi positiivoreli kohta andmed puuduvad

Allikas: Olev Kents