Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Suurim armastus – sõprade eest antud elu

07.12.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

11. novembri mälestuspäeval mõeldi Kanadas Toronto Vana-Andrese koguduses I ja II maailmasõjas langenud sõduritele. Pühapäeval, 13. novembril toimus kirikus Eesti Meeskoori ja koguduse korraldusel mälestuskontsert Sinimägedes langenute mäletuseks.

Pühakotta oli kogunenud ligi poolteistsada inimest. Paljudel oli südames isiklik mälestus ja tänu neile, kes ohverdasid oma elu vabaduse eest.

Kontsert  algas orelikunstnik Lembit Avessoni preluudiumiga, mille järel laulis kogudus «Isamaa kogudus, astu nüüd Issanda ette». Algusliturgia ja -palve pidas koguduse õpetaja Kalle Kadakas. Päevakohase pühakirjasõna luges kaplan Silvester  Jürjo Johannese evangeeliumist (Jh 15:13): «Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.»

Me ei unusta seda ohvrit

Meeskoori avalaulu L. v. Beethoveni «Kõik taevad laulvad» järel pidas mälestuskõne meeskoori juhatuse esimees Heikki Paara, kelle sõnum kirikusse kogunenud kaasmaalastele oli: «Me ei unusta mitte kunagi seda ohvrit, mille andisid meie suguvennad Sinimägedel punase armee vastu võideldes vaenlast kinni hoides. Tänu vabadusvõitlejatele sai palju lapsi, emasid, isasid okupantide eest oma elu päästa ja läände põgeneda.»

Kontserdil kõlasid koorijuhi mag Charles Kipperi juhtimisel Eduard Tubina, Tuudur Vettiku, Roman Toi, Karl August Hermanni, Alo Ritsingu kooriloomingu kõrval ka Johann Sibeliuse ja Richard Wagneri teosed. Kontserti ilmestasid  Marie Underi ja Hendrik Visnapuu luule  Evi Dulder ja Raimond Pahapilli esituses. Mälestuslauluks laulis meeskoor E. Võrgu «Uinuge, langenud kotkad». Pärast ühist Meie Isa palvet ja õpetaja õnnistussõnu lauldi kogudusena «Hoia, Jumal, Eestit».

Kogudusesaalis vaadati Sinimägede sündmusi käsitlevat dokumentaalset materjali Kaljo Lehelale kuuluvast kogust. Kuus Eest Kaitseväe ohvitseri viibis külalisena mälestuskontserdil. 

Annetused läksid Vaivara kalmistul paikneva Sinimägede ausamba heaks, mille püstitasid võõrsil elavad kaasmaalased Toronto Eesti Meeskoori initsiatiivil.

Sinimägedel elustus Vabadussõja vaim

Pärast pool aastat kestnud kaitselahinguid murdis Punaarmee 25. juulil 1944 läbi Narva rinde. Venelaste edasitungi Tallinna poole tõkestas Sinimägedel uus rinne, mida ei murtud kunagi. Põhjuseks olid eesti üksused, kelles elustus Vabadussõja vaim. Sakslastel oli põhjust seda õigesti hinnata, eestlasi aitasid Euroopa vabatahtlikud Norrast, Taanist, Hollandist ja Belgiast. Punaarmee saavutas läbimurde alles kaks kuud hiljem Tartu all ja kümnetel tuhandetel eestlastel õnnestus pääseda Tallinna kaudu vabasse maailma.

Sinimägede sündmusi meenutavad koha peal mitu tähist: mälestussamba oma sangaritele on püstitanud taanlased, flaamid, norralased, sakslased, kunagist lahingutandrit märgistab palkidest puurist, raudteerööpastest seatud raudrist ja kivisammas 20. eesti diviisi auks.

Kalle Kadakas

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)